Tervise Arengu Instituut avaldas esmakordselt rahvastiku tervisekaotuse andmed

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
10. detsember 2015

Tervise Arengu Instituut avaldas esmakordselt rahvastiku tervisekaotuse andmed

2013. aastal kaotas Eesti rahvastik 493 740 eluaastat – mehed 223 190 ja naised 270 550 aastat. 56 protsenti aastatest kaotati haiguste ja vigastuste ning 44 protsenti enneaegsete surmade tõttu. Meeste tervisekaotusest moodustavad surmade tõttu kaotatud eluaastad üle poole ehk 51 protsenti. Naiste puhul on suurem haiguskaotuse osatähtsus.

Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Tervisekaotus jaguneb haiguskaotuseks ja suremuskaotuseks. Haiguskaotus näitab haiguste ja vigastuste tõttu kaotatud eluaastate arvu. Suremuskaotust väljendatakse enneaegselt, st enne vastava vanuse keskmise eeldatava eluea möödumist, toimunud surma tõttu kaotatud eluaastatena. Tervisekaotus leitakse suremus- ja haiguskaotust summeerides ning väljendatakse vaevuste tõttu kaotatud eluaastatena.

Tööeas meestel, vanuses 15-64 aastat, moodustab surmade tõttu kaotatud eluaastate arv 55 protsenti ja samas vanuses naistel 31 protsenti kogu vanusrühma tervisekaotusest.

Eesti keskmisest väiksem kaotatud eluaastate arv 1000 maakonna elaniku kohta on Tartu-, Harju-, Rapla- ja Saaremaal. Kõige enam kaotab aastaid surmade ning haiguste ja vigastuste tõttu Valga, Ida-Viru ja Põlva maakonna rahvastik. Põlva- ja Valgamaal on vanemaealiste osatähtsus üks suuremaid võrreldes ülejäänud maakondadega.

Tervisekaotuse peamiste põhjuste hulka kuuluvad nii naistel kui meestel südame-veresoonkonnahaigused, kasvajad ning vigastused ja mürgistused. Vanuseti põhjuste osatähtsus varieerub.

Nii on 0-4-aastaste laste puhul tervisekaotuse peamiseks põhjuseks kaasasündinud väärarendid, mis moodustavad rohkem kui poole kogu selle vanusrühma tervisekaotusest. Järgnevad vigastused ja mürgistused (9 protsenti). Vanuses 5-24 eluaastat on kaks sagedamini esinevat põhjust vigastused ja mürgistused ning psüühika- ja käitumishäired. Alates 25. eluaastast hakkab rahvastiku tervisekaotuse põhjuste hulgas suurenema südame-veresoonkonnahaiguste ja kasvajate osatähtsus.

Kõigi vanusrühmade meeste kaotatud eluaastad jagunevad peamiste põhjuste vahel järgmiselt: 33 protsenti südame-veresoonkonnahaigused, 16 protsenti kasvajad, 11 protsenti vigastused ja mürgistused. Välispõhjustest tingitud kaotatud eluaastate osatähtsus on kõige suurem 25-34-aastaste meeste hulgas, kus see moodustab 41 protsenti kogu selle vanusrühma meeste tervisekaotusest.

Naiste haigus- ja suremuskaotuse põhjustavad 36 protsendi ulatuses südame-veresoonkonnahaigused, järgnevad kasvajad (samuti 16 protsenti nagu meestel). Välispõhjustega seotud tervisekaotus jääb naistel alla kolme protsendi. Kolmandal kohal on kaheksa protsendiga liigeste ja lihaste haigused.

Tervisekaotuse andmed on avaldatud Tervise Arengu Instituudi kodulehel tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis teema „Rahvastikunäitajad“ all.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, tel 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Konverentsil arutatakse kes ja kuidas peaks Eestis sõltuvushaigetega tegelema

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
2. detsember 2015

Konverentsil arutatakse kes ja kuidas peaks Eestis sõltuvushaigetega tegelema

Kolmapäeval, 2. detsembril korraldab Tervise Arengu Instituut narkomaaniateemalise konverentsi „Sõltlaste abistamine: võimalustepõhisest vajadusepõhiseks“, mis keskendub uimastisõltuvusele kui kroonilisele haigusele ning tööst narkootikumidest sõltuvuses oleva patsiendiga räägitakse nii abistaja kui patsiendi vaatenurgast.

Kohal on mitmed väliseksperdid, kes jagavad oma kogemusi teenuste arendamisel ning patsientide kaasamisel teenuste disainimisele. Sellest teeb ettekande Euraasia Kahjude Vähendamise Võrgustiku esindaja. Šotimaa ekspert aga jagab oma kogemusi sellest, milline on tulemuslik ravisuhe.

Eestis hiljuti palju kõneainet pakkunud narkootikumide tarvitamise dekriminaliseerimisest ja selle efektiivsusest tuleb rääkima Alcina Branco Lo Portugalist.

Konverentsipäeva lõpetavad arutelud teemal, mis piirab täna Eestis tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavust sõltlastele ning kuidas neist barjääridest üle saada.

Konverents toimub kella 10-16.45 Tallinnas Arhitektuurimuuseumis. Päevakava leiab siit:
http://www.tai.ee/et/koolitused-ja-sundmused/details/1052-narkomaaniateemaline-konverents-soltlaste-abistamine-voimalusepohisest-vajadusepohiseks

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, tel 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Alkoholikonverents toob Tallinnasse Vahemere maade alkoholieksperdid

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
26. november 2015

Alkoholikonverents toob Tallinnasse Vahemere maade alkoholieksperdid

Tervise Arengu Instituut peab reedel, 27. novembril Tallinnas alkoholikonverentsi “Muutused või elu mugavustsoonis”, mis toob Eestisse Vahemere maade alkoholieksperdid, et arutada mis on kultuurne joomine ja kas see on võimalik ka Põhjamaades.

Oma selleteemalist doktoritööd tutvustab sotsiaalteaduste doktor Sara Rolando Itaaliast. Prantsusmaa alkoholipoliitikat ja alkoholitarvitamise mustrit tutvustab dr Michel Craplet sealsest riiklikust alkoholismi ja sõltuvuse ennetamise assotsiatsioonist.

Olulise ploki konverentsipäevast moodustavad ettekanded kohalike omavalitsuste võimalustest alkoholitarvitamist ja sellest tulenevaid kahjusid mõjutada. Seda uuris ka kolmes Eesti omavalitsuses läbi viidud pilootprojekt, mille tulemused on nüüd esimest korda kuulajate ees.

Samuti räägitakse reedel alkoholi rollist Eesti täiskasvanute elus ning lapsevanemate rollist noorte alkoholitarvitamisele.  Konverentsi lõpetab paneeldiskussioon, kus arutletakse selle üle, mida erinevad osapooled saavad reaalselt ära teha alkoholikahjude vähendamiseks.

Konverentsi avab tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Seitsmendat korda peetava alkoholikonverentsi eesmärk on toetada Eesti alkoholipoliitika kujundamist ja liigtarbimisega seotud kahjude vähendamist.

Alkoholikonverents “Muutused või elu mugavustsoonis” toimub kella 9.45-16 Swissotel Tallinn konverentsikeskuses (Tornimäe 3). Päevakava näeb Tervise Arengu Instituudi kodulehel.

Konverentsist teeb otseülekande ka Postimees.

Konverents korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Tervislikke valikuid toetavad meetmed  2013-2014” tegevuste raames.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

 

Õpilased kujutasid koolisööklaid sooja ja hubase kohana

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
26. november 2015

Õpilased kujutasid koolisööklaid sooja ja hubase kohana

Tervise Arengu Instituudi korraldatud õpilaste omaloomingukonkursile „Disaini oma koolisöökla“ laekus kokku 328 tööd. Tööde peamiseks sõnumiks oli, et koolisöökla võiks olla lapsesõbralik, rõõmsates toonides, soe ja hubane koht, kus on kasutatud ka erilahendusi, et meeleolu tekitada.

Töid hinnanud žürii sõnul oli püütud leida söögivahetunni ja  koolisöökla probleemidele uusi ja paremaid lahendusi. Sööklaruumi sisekujunduse kõrval juhtisid tööd aga tähelepanu ka ruumipuudusele, samuti söögivahetunni kellaajale, toidu tervislikkusele ja teeninduse kvaliteedile.

Õpilaste arvates võiks koolisööklas või puhvetis olla tervislike näkside (jogurtid, puu- ja köögiviljad, pähklid, röstitud kaerahelbed, marjad jms) ja jookide (taimetee, mahl) ostmise võimalus. Mitmes  töös oli välja toodud see, et sööklas võiksid olla maitsetaimede ja omakasvatatud köögiviljade potikesed, mida toidutegemisel või maitsestamisel kasutada.

Konkursi esikohad läksid Tallinna Arte Gümnaasiumi ja Tartu Miina Härma Gümnaasiumi õpilasele. Parima video auhind läks Antsla Gümnaasiumi 9.a klassi noorte tehtud videole.

Algklasside vanusrühma võitjad:

I koht Margarita Kaetri – Tallinna Arte Gümnaasium, 1.a klass

II koht Hanna Rahu – Tallinna Arte Gümnaasium, 1.a klass

III koht Mihkel Kuusik – Põltsamaa Ühisgümnaasium, 4.b klass

Põhikooli vanusrühma võitjad:

I koht Liisa Oks – Tartu Miina Härma Gümnaasium, 6.a klass

II koht Shara Arus – Tallinna 32. keskkool, 8.a klass

III koht Liisbet Klein – Pärnu Ülejõe Põhikool, 9.b klass


Parim video:
Antsla Gümnaasium, Hanna HIllak, Keitlin Meitsar ja Eva-Maria Tiits,  9.a klass

Žürii poolt äramärgitud tööd:
Eke-Martin Paas, Pärnu Vanalinna Põhikool, 7.b klass
Anel Volmer, Põltsamaa Ühisgümnaasium, 3.a klass
Marion Sikov, Tallinna Arte Gümnaasium, 1.a klass
Kennart Sander Rahuoja, Jüri Gümnaasium, 4.c klass
Egert Krave, Vaimastvere Kool, 2. klass

Kõikide võidetud ja äramärgitud töödega saab tutvuda Terviseinfo portaalis ja Tervise Arengu Instituudi Facebooki lehel.

Võitnud õpilastele on auhindadeks nutikellad ja raamatupoe kinkekaardid. Parima video esitanud grupile on auhinnaks LCD-teler, mis jääb klassi või kooli käsutusse.

Üheksandat korda toimunud konkursi „Söögivahetund“ eesmärgiks on pöörata suuremat tähelepanu koolitoidu ja koolisööklate temaatikale üldiselt, väärtustada toitlustajate tööd ning pakkuda inspiratsiooni kooli personalile ja- toitlustajatele, et muutma sööklate toit mitmekesisemaks, uudsemaks ja sööklad meeldivamaks paigaks.

Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, tel 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

 

 

 

 

 

Narvas antakse ülevaade paikkondade tervisealaste pädevuste tõstmise projektist

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
9. november 2015

Narvas antakse ülevaade paikkondade tervisealaste pädevuste tõstmise projektist

Homme, 10. novembril antakse Narvas ülevaade Norra finantsmehhanismist rahastatud projektist „Rahvatervisealase pädevuse suurendamine Eesti paikkondades“.

Projekti lõpukonverentsil tutvustatakse kolmes omavalitsuses – Kuressaare, Põltsamaa ja Põlva  – ellu viidud kohaliku alkoholipoliitika pilootprogrammi tegevusi ning selle käigus tehtud uuringut noorte alkoholitarbimist mõjutavatest teguritest. Samuti tutvustatakse häid praktikaid paikkonna heaolu suurendamiseks ning koostöösuhete loomise ja inimeste motiveerimise võimalusi.

Konverentsi töötubade teemad lähtuvad projekti raames toimunud koolitustest: arutletakse selle üle, kuidas arvestada tervist ja heaolu mõjutavate teguritega kohalike omavalitsuste igapäevatöös ning kuidas kaasata tõhusalt erinevaid osapooli seatud eesmärkide saavutamiseks. Üks töötubadest tutvustab projekti käigus koostatud kohaliku alkoholipoliitika juhendit.

Konverentsi “Teel heaoluühiskonda” korraldavad Tervise Arengu Instituuut, Terve Eesti sihtasutus ning Eesti Tervislike Linnade Võrgustik.

Konverents peetakse kella 12-17 Tartu Ülikooli Narva Kolledžis (Raekoja plats 2). Selle päevakava leiab siit: http://www.terviseinfo.ee/et/sundmused/details/1471-konverents-teel-heaolukogukonda.

Projekt „Rahvatervisealase pädevuse suurendamine Eesti paikkondades” algas juulis 2014. Selle kaks peamist tegevussuunda on rahvaterviseteemalised koolitused ja kohaliku alkoholipoliitika raamistiku väljatöötamine.

Koolituste eesmärk oli suurendada kohalikku elu oma otsustega mõjutavate inimeste pädevust tervist toetava keskkonna kujundamisel. Projekti teisel tegevussuunal koostati juhend kohaliku alkoholipoliitika väljatöötamiseks ning seda katsetati kolmes omavalitsuses. Projekti tulemusel oskavad kohaliku tasandi spetsialistid paremini toetada ja säilitada elanike tervist ning ennetada ja lahendada terviseprobleeme. Rahva tervis on oluline tegur, mis toetab paikkonna majandusedu ja elukvaliteeti.

Lähemalt projektist: http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tervise-edendamine-paikkonnas/paikkondade-padevus.

Lisainfo: Alo Raieste, Tervise Arengu Instituudi projektijuht, alo.raieste@tai.ee, 659 3927; Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, maris.jakobson@tai.ee, 659 3906, 5302 2737.

 

Riiklike toitumis- ja liikumissoovituste uuendamine on lõpusirgel

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
5. november 2015

Riiklike toitumis- ja liikumissoovituste uuendamine on lõpusirgel

Eestis alustati 2012. aastal riiklike toitumis- ja liikumissoovituste uuendamisega, täna tutvustatakse Tallinnas peetaval konverentsil „Söömine – tõenduspõhised soovitused ja nende rakendamine“ soovituste koostamise protsessi ja vahetulemusi. Soovituste uuendamise aluseks on Põhjamaade toitumissoovitused.

Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi sõnul on Eesti toitumis- ja liikumissoovituste eesmärk luua eeldused elanikkonna heale terviseseisundile. Toitumissoovitused on tõenduspõhised soovitused toitumise planeerimiseks, toiduenergia saamiseks ning makro- ja mikrotoitainete tarbimiseks ööpäevas. Ennekõike on need aluseks menüüde planeerimiseks institutsionaalses toitlustamises (lasteaiad, koolid, haiglad jne).

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi õppejuhi, töörühma liige Sirje Vaask lisas, et uuendamine on vajalik selleks, et pidada sammu kaasaegsete tõenduspõhiste seisukohtadega. „Alusmaterjalide koondamisel oleme teinud koostööd Põhjamaade kui Eestile klimaatiliselt ja ühiskonnakorralduslikult lähedasima võrdluspiirkonnaga ning arvestanud meie olude ja võimalustega.“

Tagli Pitsi rõhutas, et radikaalseid uuendusi soovitustes ei ole, jätkuvalt on toiduvalikul kõige olulisem vastavus vajadusele, tasakaalustatus, mõõdukus ja mitmekesisus. „Toidusoovitused juhinduvad toitumissoovitustest ning need aitavad tagada mitmekesist ja tasakaalustatud toitumist ehk annavad soovitusi toitude valikuks ühe ööpäeva lõikes,“ selgitas Pitsi.

Võrreldes praeguste soovitustega on suurenenud igapäevase vitamiini D tarbimissoovitus – täiskasvanutel soovitatakse 7,5 mikrogrammi asemel 10, eakatel koguni 20 mikrogrammi vitamiini D. Soovituse aluseks on pikaajalised uuringud, mis seostavad vereseerumi vitamiini D taseme väiksema üldsuremusega ning haigestumusega kroonilistesse haigustesse.

Lisaks puu- ja köögiviljadele saavad enam tähelepanu ka täisteratooted, mille eelistamine rafineeritud toodetele aitab tagada ja säilitada normaalset kehakaalu. Rafineeritud teraviljatooteid tuleks kasutada pigem mõõdukalt.

Liikuda soovitatakse täiskasvanutel nädalas vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega või 75 minutit kõrge intensiivsusega. Lapsed peaks liikuma vähemalt tund päevas. Võrreldes varasemaga on tähelepanu pööratud ka istumisaja vähendamisele ning ülekoormuse küsimustele.

Uudsena on soovitustes käsitletud toidu tootmise ja tarbimisega seotud keskkonnamõju, et vähendada survet toidu tootmiseks piiratud loodusressurssidele. Olulisem siinkohal on menüü asjakohane planeerimine, et võimalikult palju vähendada äravisatava toidu osakaalu.

Toitumissoovituste uuendamine toimub Tervise Arengu Instituudi koordineerimisel. Töögruppi kuuluvad teadlased ja spetsialistid Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Maaülikoolist, Maaeluministeeriumist, Sotsiaalministeeriumist, Veterinaar- ja Toiduametist, Eesti Tervisedenduse Ühingust, Eesti Taastusarstide Seltsist, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist, Eesti Perearstide Seltsist, Eesti Lastearstide Seltsist ja Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioonist. Vaatlejana osales töörühmas Eesti Toiduainetööstuse Liit.

Soovituste koostamise protsessis lähtutakse rahvusvahelisest heast tavast, seega antakse järgnevalt huvilistele võimalus vastuvõetud otsustele esmast tagasisidet anda. Dokument pannakse kommenteerimiseks üles terviseinfo.ee lehele detsembris.

Esimesed Eesti toitumissoovitused kehtestati 1995. aastal. Hetkel kehtivad toitumissoovitused koostati “Südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise strateegia” raames 2006. aastal.

Konverentsi „Söömine – tõenduspõhised soovitused ja nende rakendamine“ peetakse täna kell 10-16.30 Tallinna Ülikoolis. Konverentsi päevakava leiab siit: http://www.tai.ee/et/koolitused-ja-sundmused/details/1015-konverents-qsoomine–toenduspohised-soovitused-ja-nende-rakendamineq

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

Noorte terviseprojektide konkursil osales tänavu 64 projekti

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
4. november 2015

Noorte terviseprojektide konkursil osales tänavu 64 projekti

Tervise Arengu Instituudi noorte terviseteemaliste projektide konkursil TEIP ehk Tervist Edendava Idee Projekt osales sel aastal 64 projekti, neist 29 nooremast ja 35 vanemast vanuserühmast. Eelmisel aastal osales konkursil 51 terviseprojekti.

Tervise Arengu Instituudi spetsialist Lembi Posti sõnul iseloomustab sel aastal projekte mitmekülgsus ning paljudes projektides olid samaaegselt hõlmatud erinevad tervisevaldkonnad. „Silma hakkasid projektid, mis lähenesid tervise teemale uuest küljest. Näiteks on uue teemana sisse toodud nägemise kontroll,“ ütles Posti. „Noored tunnetavad enda ja kogukonna vajadusi ja projektidesse oli kaasatud nii nooremaid koolikaaslasi kui ka tervet kogukonda.“

Parimaid projekte oli väga raske välja valida, kuna häid projekte oli palju. Projektide hindamisel lähtus žürii idee uudsusest ja omapärast, mõjust tervisekäitumise kujundamisele, läbimõeldud tegevuskava olemasolust ja sisukusest, projekti jätkusuutlikkusest ja haaratava sihtgrupi suurusest. „Lisaks projekti sisule peame oluliseks, et ka taotlus oleks põhjalikult ja selgelt täidetud. Kiitust väärivad need, kes olid projekti kirjutamisel juba uurinud, millise tervist puudutava tegevuse järgi oleks sihtrühmas vajadus,“ märkis Posti. Hea projekti tunnuseks on läbimõeldud tegevus- ja ajakava ning tähtaegadest kinni pidamine ja projekti reaalne teostatavus.

Konkursi võitnud terviseprojektid saavad igaüks oma ideede elluviimiseks kuni 640 eurot. Lisaks ootab välja valitud projekti liikmeid ka auhind.

Võitnud projektid nooremas vanuserühmas (8. klass ja nooremad):

I koht – “Kiiver on khuul!”, Paide Avatud Noortekeskus, projektijuht Rene Perzinski

II koht – “Seikle värskes õhus”, Tahkuranna Avatud Noortekeskuse Võiste Noortetuba, projektijuht Enel Lauter

III koht “Tervise tasakaal”, Kuressaare Noorte Huvikeskus, projektijuht Kirke Ly Hell Loomet

Võitnud projektid vanemas vanuserühmas (9. klass ja vanemad):

I koht – Kunda Ühisgümnaasium, 11. klass, projektijuhid Rudolf  Botško, Dmitri Fjodorov

II koht – „Tervis ja kohvik käsikäes“, Paide Ühisgümnaasium, 11. klass, projektijuhid Annette Tuiman ja Birgit Suurorg

III koht – „Mina ise oma tervise sepp“, Urvaste Kool, 9. klass, projektijuht Jekaterina Požarova

Võitnud projektidega saab tutvuda Terviseinfo veebilehel:

http://www.terviseinfo.ee/et/konkursid/tervist-edendava-idee-projekt/tulemused-teip.

Konkurssi „Tervist edendava idee projekt“ ehk TEIP on Tervise Arengu Instituut korraldanud alates 2004. aastast. Konkursile on oodatud huvitavad ja uudsed ideed, kuidas muuta koolikaaslaste, vanemate või kogukonna käitumist ja hoiakuid tervislikumaks ning muuta kool või koduümbrus meeldivamaks paigaks. Idee peavad noored hiljem kas ise või koos oma koostööpartneritega ellu viima.

Lisainfo: Lembi Posti, Tervise Arengu Instituudi spetsialist, 659 3977, lembi.posti@tai.ee; Maris Jakobson, avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

OECD: Tervishoid ei suuda kasvavate vajadustega sammu pidada

Tervise Arengu Instituut

Pressiteade

4. november 2015

OECD: Tervishoid ei suuda kasvavate vajadustega sammu pidada

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) värskelt avaldatud väljaandes „Health at a Glance 2015“ nenditakse, et liikmesriikides kaotatakse väga palju elusid ja tervishoiu kvaliteet areneb liiga aeglaselt, et toime tulla vananemise ning kasvava hulga inimestega, kes põevad ühte või mitut kroonilist haigust. Eesti meeste eeldatava eluea näitaja on 34 OECD riigi hulgas kolme viimase seas. Naiste näitaja on sellest paremal positsioonil, kuid siiski tabeli tagumises otsas, 26. kohal.

OECD rõhutab, et ükski liikmesriikidest ei ole ravikvaliteedi indikaatorite alusel järjestatud pingeridades läbivalt samal kohal, isegi need riigid, kes kulutavad tervishoiule märkimisväärselt enam. See näitab, et arenguruumi on haiguste ennetamisel, varajasel diagnoosimisel ja ravis veel kõikides riikides.

Inimeste vähesed võimalused tekitavad raskusi arstiabi, hambaravi, ravimite ja muude tervishoiuteenuste ja -kaupade kättesaamisel. Suurimad leibkondade kulud tervishoiukuludest on Koreas, Šveitsis, Portugalis, Kreekas ja Mehhikos. Eesti oli 2013. aastal 12. kohal. Kuid juba aastatel 2013 ja 2014 moodustas inimeste omaosalus meil vastavalt 22 ja 24 protsenti, mis tähendab, et selles osas on Eesti jõudmas kriitilise piirini (25%).

Tervishoiu kvaliteeti mõõdetakse muuhulgas sellega, milline on konkreetses riigis retseptiravimite määramise praktika. Näiteks antibiootikumide väljakirjutamisega suurendatakse riski ravimresistentsusele. Nende tarbimise mahud erinevad OECD riikides rohkem kui neli korda. Tšiilis, Hollandis ja Eestis on need näitajad suhteliselt madalad. Kõige enam kirjutatakse antibiootikume välja Türgis ja Kreekas.

Antidepressantide tarbimine on OECD riikides alates 2000. aastast kasvanud aastaks 2013 keskmiselt ligi kaks korda. Mitmetes riikides, näiteks Austraalias ja Suurbritannias, kus retsepte kirjutatakse välja sagedamini, on antidepressantide tarbimine ka kõrge. Eestis ja Koreas kirjutatakse antidepressante välja harvem ja seetõttu tarbitakse elanikkonnas neid ravimeid ka vähem. See võib tähendada, et depressiooni all kannatavate inimeste vajadused pole piisavalt tähelepanu saanud.

OECD riikides on viimase paari aastakümne jooksul muutunud eri- ning üld- ja perearstide omavaheline jaotus. Eriarstide arv kasvab võrdlemisi kiiresti, samas on üld- ja perearstide puudust tunda juba paljudes riikides. Üld- ja perearstid moodustasid 2013. aastal keskmiselt 30 protsenti kõikidest arstidest, mis tähendab, et iga üld- või perearsti kohta on OECD riikides keskmiselt kaks eriarsti. Eriarstid on ülekaalus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning Kreekas. Mõned riigid, nagu Prantsusmaa, Kanada ja Austraalia, on suutnud säilitada tasakaalu eri- ja perearstide vahel. Eestis moodustavad perearstid 27 protsenti ja eriarstid 73 protsenti kõigist arstidest.

Eesti arstidest on 44 protsenti 55-aastased või vanemad, OECD-s keskmiselt on üle 55-aastaste osatähtsus arstide hulgas 33 protsenti.

OECD iga-aastane kogumik „Health at a Glance“ annab ülevaate 34 OECD liikme ja partnermaa elanike terviseseisundist ja -käitumisest ning sotsiaalsest ebavõrdsusest tervishoiuteenuste kasutamisel. Eesti andmed on kogumikus alates 2011. aastast. Värske raport põhineb 2013. aasta andmetel.

Raport on avaldatud OECD kodulehel: http://www.oecd.org/health/health-at-a-glance.htm.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee

 

Tervishoiukulude kasv näitab majanduskriisist taastumist

Tervise Arengu Instituut

Pressiteade

27. oktoober 2015

Tervishoiukulude kasv näitab majanduskriisist taastumist

Tervishoiukulude osatähtsus sisemajanduse kogutoodangust oli 2014. aastal 6,2 protsenti, mis on kasvanud võrreldes eelnenud aastaga – 2013. a oli see 6 protsenti, kuid kõrgeimat, 2009. aasta taset (6,6 protsenti) pole veel saavutatud, selgub Tervise Arengu Instituudi  statistikast.

Eesti tervishoiukulud jooksevhindades olid 2014. aastal 1,241 miljardit eurot. Võrreldes 2013. aastaga oli juurdekasv 105 miljonit eurot. Nii 2013. kui 2014. aastal oli tervishoiukulude kasvutempo sama – üheksa protsenti võrreldes eelneva aastaga.

Rahastamise järgi oli kesk- ja kohalike omavalitsuste osatähtsus tervishoiukuludest 10 protsenti, Eesti Haigekassa osa moodustas 65 protsenti ja leibkondade osa 24 protsenti.  Võrreldes aasta varasemaga on leibkondade kulutuste osatähtsus tervishoiukuludes suurenenud kahe protsendipunkti võrra. 2013. aastal oli jaotus vastavalt 11 protsenti, 66 protsenti ja 22 protsenti.

Teenuste järgi vaadeldes on suurenenud leibkondade kulutused statsionaarsele õendus-hooldusteenusele ja ravimitele.  Avaliku sektori kulutused on suurenenud haiglaravile ja ambulatoorsele eriarstiabile ning vähenenud meditsiinilistele kestvuskaupadele. Inimesed ise kulutavad üha enam  ravimitele – 21 protsenti kuludest tehakse retsepti- ja 16 protsenti käsimüügiravimitele. Kulud hooldusravile suurenesid leibkonnakuludes 13 protsendini.

Eesti tervishoiukulud ühe inimese kohta olid eelmisel aastal 943 eurot, millest avaliku sektori osa moodustas 703 eurot ja leibkondade osa 225 eurot. Aastaga suurenesid nende rühmade kulutused vastavalt kümme, seitse ja 20 protsenti.

  1. aasta tervishoiukulude täpsem analüüs valmib Tervise Arengu Instituudil detsembri lõpuks.

Alates 2013. aasta andmetest kogutakse ja esitatakse tervishoiukulusid OECD, WHO ja Eurostati ühise metoodika, SHA 2011 järgi. Statistikatabelites on uuendatud ka aastate 2012-2013 arvutused. Uue metoodika järgi esitatakse tervishoiukulude summad  ilma kapitalikuludeta, lisatabelid kapitalikuludest avaldatakse detsembris.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, tel 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

 

Algas uus alkoholi liigtarvitamise ennetamise teavitus

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
21. oktoober 2015

Algas uus alkoholi liigtarvitamise ennetamise teavitus

Tervise Arengu Instituut alustas alkoholi liigtarvitamise vastase teavitusega „Vähem alkoholi = rohkem elu“, kutsudes mõtestama  alkoholi  rolli seltskondlikus ajaveetmises.

„Suur osa alkoholitarvitamisest toimub ühise ajaveetmise käigus ning alkoholitarvitamist seltskondlikus suhtlemises võib pidada normiks. Liigtarvitavad inimesed teavad sageli ka ise, et nad joovad liiga palju ja et sellel võivad olla tagajärjed, kuid käitumise muutmisel on üheks takistuseks sisseharjunud käitumismustrid ning ümbritsevate käitumine ja hoiakud,“ tõdeb Tervise Arengu Instituudi projektijuht Triin Ülesoo. „Alkoholitarvitamine võib kaasa tuua näiteks tülid suhetes, maine rikkumise sõprade silmis või õnnetustesse sattumise, kuid meie sõnum on, et muutuse tegemiseks ei peaks ootama, kuni probleemid tekivad või muutuvad tõsiseks,“ lisas Ülesoo.

„Tahame esile tuua mõtteviisi, et väiksem alkoholitarvitamine tähendab aktiivsemat, sisukamat ja põnevate väljakutsetega täidetud elu. Vabanenud aja, energia ja raha saab suunata hoopis hobidesse, enesearengusse ja enda jaoks oluliste eesmärkide saavutamiseks. Ka suhted teistega võivad muutuda paremaks,“ ütles Ülesoo.

Tervise Arengu Instituudi tellitud viimasest alkoholiteemalisest uuringust selgus, et juba praegu proovivad paljud oma alkoholitarbimist piirata – 37 protsenti inimestest, kes alkoholi tarbivad, olid viimasel ajal proovinud seltskonnas vähem juua. „Püüame oma teavitusega sellele trendile hoogu juurde anda,“ ütles Ülesoo. „Eriti oluline on, et ka ümbritsevate inimeste suhtumine sellisele otsusele oleks toetav ja aktsepteeriv. Üksi on vastuvoolu raskem ujuda, teiste positiivne hoiak loeb väga palju,“ arvas ta.

Kampaania veebilehel http://www.alkoinfo.ee/rohkemelu/ saab teha testi, et määrata millist alkoholitarvitaja tüüpi inimene on, ning antakse soovitusi ja nippe, kuidas vähema alkoholiga aega veeta, pidusid pidada ning vähem juua. Teavituskampaania hõlmab lisaks veebilehele tele- ja raadioklippe, välireklaame ning internetireklaame.

Eesti ühiskonnale on iseloomulik Põhjamaade joomismuster, kus alkoholi tarvitatakse suures osas eesmärgiga end purju juua. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi oli purjutajaid 2014. aastal 29 protsenti inimestest, sealhulgas 50 protsenti meestest ning 15 protsenti naistest.  Nende hulka loeti inimesed, kes tarvitavad lühikese aja jooksul korraga üle kuue alkoholiühiku. See on näiteks kolm pudelit keskmise kangusega õlut või kuus pokaali veini või kuus pitsi kanget alkoholi.

Kampaaniat rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmi ”Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014” raames.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee

 

 

Tervishoiutöötajate keskmine ja mediaantunnipalk ületavad palgaalammäärasid

Tervise Arengu Instituut

Pressiteade

21. oktoober 2015

Tervishoiutöötajate keskmine ja mediaantunnipalk ületavad palgaalammäärasid

Tervise Arengu Instituudi iga-aastase uuringu järgi oli osalise- ja täistööajaga töötavate arstide keskmine brutotunnipalk ilma lisatasudeta tänavu märtsis 10,78 eurot, kasvades aastaga 6,6 protsenti. Õendustöötajate ja hooldajate keskmine brutopalk ilma lisatasudeta oli vastavalt 5,47 ja 3,11 eurot tunnis, tõustes aastaga õendustöötajatel 9,8 protsenti ja hooldajatel 13,9 protsenti.

Vastavalt uuele kollektiivlepingule on alates 1. jaanuarist 2015 arstide tunnitasu alammäär üheksa eurot, õdedel, ämmaemandatel viis eurot ja hooldajatel kolm eurot tunnis.

Kuigi enamikul ületab palk kollektiivlepingus ettenähtut, on töötajaid, kelle tasu jääb alla kehtestatud alammäära. „Võrreldes eelmise aastaga on nende ametikohtade arv mitmekordistunud,“ lausus Tervise Arengu Instituudi analüütik Hedi Liivlaid. „Võib arvata, et märtsiks 2015 ei jõudnud asutused veel uute palgaalammääradega kaasa minna.“

Arstide hulgas on alla alammäära tasustatud ametikohti 16,2 protsenti, õendustöötajatest moodustavad nad 7,8 protsenti ja hooldajatest 2,5 protsenti. „Enamus alla alammäära tasustatud arsti ja õendustöötajate ametikohtadest asub perearstiabiasutustes ja haiglates, jagunedes arstide puhul vastavalt 40 ja 39 protsenti ning õendustöötajate korral 36 ja 38 protsenti. Perearstiabiasutuse puhul tuleb arvestada, et neis võetakse võrreldes teiste tervishoiuasutustega rohkem dividende,“ märkis Liivlaid.

Analüütik lisas, et palgastatistikas on oluline näitaja mediaan. Arstide põhitunnipalga mediaan oli 2015. aastal 9,29 eurot – ehk siis pooltel arstidel oli põhitunnipalk madalam kui 9,29 eurot. Õendustöötajate põhitunnipalga mediaan oli 5,15 eurot ja hooldajatel 3,09 eurot.

Uuringu andmetel oli täistööajaga töötavate arstide keskmine brutokuupalk koos lisatasudega 2250 eurot, kasv võrreldes eelmise aastaga oli 8,2 protsenti. Täiskoormusega õendustöötajate brutokuupalk lisatasudega oli 1140 eurot ja hooldajatel 674 eurot, kasvades vastavalt 12,8 protsenti ja 15,5 protsenti.

Statistikaameti andmetel kasvas riigi keskmine palk võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,5 protsenti, moodustades 1010 eurot. Riigi keskmisest töötasust oli arstide palk 2,2 korda kõrgem, õendustöötajate palk ületas riigi keskmist 13 protsenti ja hooldajate tasu moodustas riigi keskmisest palgast 67 protsenti.

Tervishoiutöötajate palgauuringut on alates 2002. aastast läbi viidud iga aasta märtsikuus.  Palgauuringu andmed on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja uuringute andmebaasis ning uuringu lühiülevaade aadressil www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

 

Arstide ja õdede arvus ei ole olulisi muutusi toimunud

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
21. oktoober 2015

Arstide ja õdede arvus ei ole olulisi muutusi toimunud

Tervise Arengu Instituudi kogutud andmed näitavad, et 2014. aasta novembris töötas Eestis 4418 arsti ja 7551 õde. Võrreldes 2013. aastaga ei toimunud arstide ja õdede arvus mullu olulisi muutusi.

Ligikaudu viis protsenti arstidest ja kuus protsenti õdedest oli võrreldes 2013. aastaga tervishoiutööturult lahkunud, kusjuures ligikaudu 52 protsenti lahkunud arstidest olid vanuses 60 aastat ja vanemad. Peamiselt olid need pere- ja üldarstid. Tööturult lahkunud arstid ja õed asendusid enam-vähem sama arvu nooremate arstide ja õdedega.

Eestis töötas 2014. aastal ühe arsti kohta ligikaudu 1,7 õde. See jääb alla Euroopa keskmisele kriteeriumile, milleks on 2,4 õde ühe arsti kohta.

Arstide seas oli mullu kõige enam perearste, anestesioloogia- ja intensiivraviarste ning günekolooge – vastavalt 920, 268 ja 260 arsti. Kõige vähem töötas arste torakaalkirurgi, kliinilise mikrobioloogi ja kliinilise immunoloogina – neid oli vastavalt kaheksa, neli ja kolm. Õdede seas oli kõige enam üldõdesid (3460), pereõdesid (1072) ja erakorralise meditsiini õdesid (787). Kõige vähem oli diabeedi- ja geriaatriaõdesid – vastavalt 15 ja seitse õde.

Arstide keskmine vanus oli ligikaudu 51 ja õdedel 45 aastat. Võrreldes 2013. aastaga tervishoiutöötajate vanuselises koosseisus olulisi muutusi märgata ei ole. Peaaegu 30 protsenti arstidest olid 60-aastased või vanemad. Suurem osa neist töötas perearstina.

22,5 protsenti arstidest ja 11 protsenti õdedest töötas rohkem kui ühe tööandja juures. Arstide ja õdede keskmine tööaeg varieerub sõltuvalt arsti või õe vanusest, ametist ning asutuse liigist, kus nad töötavad.

Arstid töötasid 2014. aasta novembrikuus keskmiselt 140,9 ja õed 145,4 tundi. Ületunde tegi iga arst keskmiselt viis ja õde 7,7 tundi. Kõige enam tegid ületunde anestesioloogid, üldkirurgid, erakorralise meditsiini arstid ja õed ning anesteesia-intensiivraviõed.

Tervishoiutöötajate statistika on kättesaadav Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja uuringute andmebaasis.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Suitsuprii Klassi ennetusprogrammis alustab 900 klassi

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
13. oktoober 2015

Suitsuprii Klassi ennetusprogrammis alustab 900 klassi

Tervise Arengu Instituudi ennetusprogrammis Suitsuprii Klass osaleb sel aastal 900 põhikooli-  või gümnaasiumiklassi. Kokku hõlmab ennetusprogramm 15 232 kooliõpilast üle Eesti. Eelmisel aastal osales programmis 886 klassi, neist suitsupriiks suutis jääda 84 protsenti.

Õpilaste suitsust eemale hoidmiseks ei kasutata Suitsuprii Klassi programmis hirmutamist ega järelevalvet, vaid soovitavat käitumisviisi ehk tunnustatakse mittesuitsetamist. „Kuna teismeeas on klassikaaslaste ja sõprade mõju kõige suurem, siis peaksid mittesuitsetavad klassikaaslased mõjutama teisi suitsetamist mitte alustama või toetama sellest loobumist,“ selgitas Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste osakonna juhataja Anneli Sammel. „Programmil on ka sotsiaalne mõõde – soovime rõhutada osalejate isiklikku vastutust ja tõsta klasside ühtekuuluvustunnet võimaldades neil koos ühise eesmärgi nimel tegutseda,“ lisas Sammel.

Ennetusprogrammis osalevad õpilased on oma allkirjaga lubanud jääda vähemalt kogu programmi perioodil, oktoobrist märtsini, tubakavabaks. Lisaks suitsetamisele ei tohi tarbida ka muid suitsuvabasid tubakatooteid ega teha vesipiipu või e-sigaretti.

Kõikide suitsupriiks jäänud klasside vahel loosib Tervise Arengu Instituut programmi lõppedes välja 18 rahalist põhipreemiat suurusega 270 eurot, mis on mõeldud matka, ekskursiooni või muu klassiürituse korraldamiseks. Lisaks sellele loositakse välja ka lisapreemiad tublimatele vaheülesannete täitjatele.

  1. aastal tehtud koolinoorte tervisekäitumise uuring näitas, et elu jooksul on proovinud ükskõik millist tubakatoodet (sigaret, e-sigaret, huuletubakas, vesipiip) 20 protsenti 11aastastest, 49 protsenti 13aastastest ning 72 protsenti 15aastastest. Igapäevaselt tarvitab ükskõik millist tubakatoodet neli protsenti 13aastastest ning kümme protsenti 15aastastest. Poiste keskmine vanus esmakordsel suitsetamisel on 11,9 ja tüdrukutel 12,2 aastat, kuid trend on, et suitsu proovimist alustatakse järjest hilisemas eas.

Euroopas üks levinumaid kooliõpilastele suunatud suitsetamisvastaseid ennetusprogramme viiakse Eestis läbi 14. korda.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

Tervise Arengu Instituut: üheksa suitsetajat kümnest soovib tubakast loobuda

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
9. oktoober 2015

Tervise Arengu Instituut: üheksa suitsetajat kümnest soovib tubakast loobuda

Tervise Arengu Instituudi ja Sotsiaalministeeriumi tellitud viimasest tubakateemalisest uuringust selgus, et üheksa suitsetajat kümnest mõtleb suitsetamisest loobumisele ning kaheksa on selleks teinud otsustava sammu. Uuringu tulemused näitavad, et tubakast loobumise peamisteks põhjusteks on enda või lähedase tervise halvenemine või olulised muutused elus, näiteks lapse sünd.

Tervise Arengu Instituudi ekspert Tiiu Härmi sõnul oli uuringu eesmärgiks selgitada välja eestlaste suitsetamisharjumused, nende teadmised selle harjumuse mõjudest tervisele ning peamised motivatsioonid loobumiseks. „Uuringu tulemustest on näha, et eestlased mõtlevad nii enda kui oma lähedaste tervisele ning teevad olulisi samme, et saada päriselt tubakavabaks,“ kommenteeris Härm.

Uuringust selgus, et mure enda või teiste tervise pärast on üks peamisi põhjuseid suitsetamisest loobumiseks – 57 protsenti suitsetajatest peab oluliseks põhjuseks enda tervise halvenemist, 38 protsenti enda tubaka tarvitamise kahjulikku mõju lähedaste tervisele ning koguni 34 protsenti ei soovi kahjustada teiste mittesuitsetajate tervist.

Teiseks peamiseks motivaatoriks peetakse olulist muutust elus, näiteks lapse sündi või uue elukaaslase leidmist – see oli väga oluline 54 protsendile suitsetajatest. „Paljud hakkavad enne lapse sündi mõtlema sellele, kuidas mõjutab lapse tervist see, kui laps peab kasvama tubakast saastatud keskkonnas. Samuti on oluline mõelda, milliseks eeskujuks on lapsele suitsetavad vanemad. Uuringud näitavad, et suitsetavate vanemate laps hakkab suurema tõenäosusega  hiljem tubakat tarvitama,“ rääkis Härm.

Teised põhjused tubakast loobumiseks on tubakatoodete üha kasvav hind, mis on oluline 36 protsendile suitsetajatest, ning mõistmine, et tubakatarvitamine ei sobitu enam elustiiliga, mis on oluline 35 protsendile suitsetajatest.

Uuringust selgus, et 87 protsenti suitsetajatest on mõelnud loobumisele ning 78 protsenti on selleks juba vastavad sammud teinud. Kuid loobumine ei pruugi alati esimesel katsel õnnestuda – 60 protsenti suitsetajatest on teinud korduvaid katseid loobumiseks. „Suitsetamist loetakse sõltuvushaiguseks, mida põhjustab tugevatoimeline sõltuvusaine nikotiin. Sõltuvus kujuneb märkamatult ning on suureks takistuseks hilisemal suitsetamisest loobumisel. Oluline on, et inimene leiaks enda jaoks olulised põhjused loobumiseks ning julgeks teha selle otsustava sammu,“ julgustas Härm.

Levinumad abivahendid suitsetamisest loobumiseks on nikotiinisisaldusega plaastrid ja närimiskumm, mida on kasutanud kolmandik suitsetajatest. 26 protsenti suitsetajatest on kasutanud muid abivahendeid nagu nõelravi, antidepressandid vms või loobunud ilma täiendavate abivahenditeta. Sageli nimetati ka e-sigaretti suitsetamisest loobumise vahendina.

„Pakume üle Eesti tasuta nõustamist, mis suurendab mitmeid kordi tõenäosust, et loobumine on edukas. Tubakast loobumise nõustaja oskab jagada toimivaid ja personaalseid juhiseid ning anda nõu, milliseid täiendavaid abivahendeid loobumisel kasutada,“ rääkis Härm. „E-sigarette reklaamitakse kui vahendit suitsetamisest loobumiseks, kuid seda ei saa ma soovitada. Lisaks sellele, et e-sigareti tarvitamisel imiteerib inimene tavasigareti suitsetamist, tõmbab ta organismi nii sõltuvust tekitavat nikotiini kui ka teisi mürgiseid aineid. Seega tavasigaretilt e-sigaretile üle minnes ei muutu suitsetamisrutiin, muutub vaid nikotiini omandamise vahend.“

Uuringu „Suitsetamine ning sellealased hoiakud“ viis läbi Turu-uuringute AS. Uuringus osales tuhat inimest vanuses 15-74 aastat.

TAI korraldab tubakavastast teavituskampaaniat, mis räägib tubaka tarvitamise mõjudest tervisele ning antakse konkreetseid juhiseid efektiivseks loobumiseks.  Loobumisvõimaluste kohta leiab infot  www.tubakainfo.ee.

Teavitust rahastab Euroopa Sotsiaalfond programmist “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014″.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, maris.jakobson@tai.ee, 659 3906, 5302 2737

 

Tervise Arengu Instituut ootab õpilasi koolisööklaid disainima

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
25. september 2015

Tervise Arengu Instituut ootab õpilasi koolisööklaid disainima

Tervise Arengu Instituut kutsub kooliõpilasi konkursile Söögivahetund, kuhu on oodatud  loovtööd, mis juhiksid tähelepanu koolisööklale kui keskkonnale.

Joonistused või videod peavad kujutama nägemust koolisööklast kui keskkonnast, kus on meeldiv koolitoitu süüa. „Oluline on läbi mõelda, milliseid konkreetseid muudatusi kool saaks või võiks teha, et koolisöökla meeldivamaks, hubasemaks ja turvalisemaks paigaks muuta,“ lausus Tervise Arengu Instituudi projektijuht Käroliin Andrejeva. Ta lisas, et loodetavasti pakub konkurss inspiratsiooni nii kooli personalile ja –toitlustajatele, kui õpilastele endile. „Koolisöökla peaks olema mõnus paik, kuhu tullakse ja kust minnakse hea tujuga“.

Konkursil saavad osaleda õpilased 1.-12. klassini. Töid hinnatakse ja auhinnad antakse välja eraldi vanuserühmades: 1.-4. klass, 5.-9. klass ning 5.-12. klass. Parimate töödega osalenud õpilastele on auhindadeks nutikellad ja raamatupoe kinkekaardid, parima video esitanud grupile on auhinnaks LCD-teler.

Konkurss Söögivahetund toimub üheksandat korda. Selle eesmärk on pöörata suuremat tähelepanu koolitoidu ja koolisööklate temaatikale ning väärtustada toitlustajate tööd. Eelmisel aastal, mil konkursi alateema oli „Reklaam koolitoidule“, laekus Tervise Arengu Instituuti kokku 538 loovtööd ning 18 videot.

Tööde esitamise tähtaeg on 5. november, parimad tööd valib žürii välja 26. novembriks. Konkursitööde tehnilised nõuded leiab veebiaadressilt http://www.terviseinfo.ee/et/konkursid/soeoegivahetund.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

Täna esilinastub uus noortele suunatud seksulaaterviseteemaline õppefilm

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
24. september 2015

Täna esilinastub uus noortele suunatud seksulaaterviseteemaline õppefilm

Täna, 24. septembril kell 12 avalikustatakse intenetilehel hiv.ee noortele suunatud seksuaalterviseteemaline õppefilm „Räägi välja“. Filmi on Tervise Arengu Instituudi tellimusel loonud tuntud filmitegijad Rain Tolk ja Andres Maimik.

Noortefilm toob ekraanile elulised intiimsed olukorrad, mis noortel suvilapeo käigus tekivad: kuidas lahendada kondoomi kasutamisega seotud ebamugavusi ja eelarvamusi ning kuidas sellest omavahel räägivad.

Uuringud näitavad, et turvalist seksuaalkäitumist ehk kondoomi kasutamist pärsib julgus sellest rääkida. “Kondoom jääb sageli vahekorras kasutamata, sest sellest rääkimine tundub ebamugav või jääb puudu julgusest ennast kehtestada,” märgib seksuaaltervise ekspert Siim Värv.

Tema sõnul on filmi tegemise üheks eesmärgiks noori kõnetava materjali loomine, mida saab kasutada koolides kaasaegse õppematerjalina. “Noortel on ennast lihtne samastada filmitegelastega, kes on nendevanused, samuti annab filmi süžee võimaluse arutleda, kuidas nad ise sarnases olukorras oma partneriga käituksid või räägiksid.”

Eesti on Euroopa Liidu riikide seas jätkuvalt esikohal HIV-leviku ja uute HIV-i nakatunute osakaalu poolest rahvastikus. Üha enam levib haigus peamiselt seksuaalsel teel ning noorte, 20–29-aastaste seas. Seisuga 18. september on Eestis diagnoositud 195 uut HIV-nakatunud inimest. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 9188 inimesel.

Filmi pikkus on 17 minutit. Vene keelt kõnelevate noorte jaoks on filmist ka venekeelne versioon, mille jaoks kohandas stsenaariumi Eestis elav vene kirjanik P.I. Filimonov.

Rohkem infot filmi “Räägi välja” leiab selle Facebooki lehel https://www.facebook.com/raagivalja.

Filmi valmimist toetatas Euroopa Sotsiaalfond programmist “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013‒2014”.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee

TAI jätkab köögiviljade söömise teavitust

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
14. september 2015

TAI jätkab köögiviljade söömise teavitust

Tervise Arengu Instituut jätkab tänasest, 14. septembrist köögiviljade söömist edendavat teavitust „Köögiviljad kaalu ei kasvata“, mille eesmärk on näidata, et rohkelt köögivilju sisaldav toit aitab tervislikku kehakaalu hoida või seda alandada.

Tänu suurele vee- ja kiudainetesisaldusele täidavad köögiviljad hästi kõhtu, aga annavad samas vähe energiat. Neis on ka minimaalselt rasvu. Kui süüa palju köögivilju, saab kõhu täis juba väiksema energiakoguse juures, mis aitabki tagada normaalset kehakaalu.

Eelmise aasta andmetel on Eestis ligi 60% meestest ja pea pooled naistest ülekaalulised või rasvunud. Liigne kehakaal on aga mitmete haiguste või tervisehäirete riskifaktoriks.

Minimaalne tarbitav kogus köögivilju päevas oleks 300 grammi. Eelistama peaks värskeid või külmutatud vilju konserveeritutele ning arvesse lähevad köögiviljad igasugusel kujul – niisama näksides, salatites, toitude koostises. Toidusoovitustes ei loeta köögiviljade hulka kartulit, mis on koos teraviljadega tärkliserikaste toitude grupis.

Alanud teavituses löövad kaasa suuremad kauplusteketid nagu Rimi, Selver, ETK (Maksimarket, Konsum, A&O) Prisma ning Comarket. Samuti on teavitusega liitunud mitmed söögikohad, kes pakuvad tavamenüüs olevate köögiviljaroogade sooduspakkumisi või uudseid köögiviljarohkeid toite. Teavitus toimub ka raadios, teles, välimeedias ning internetis.

Teavituse ajal toimub ka tarbijamäng, milles osalemiseks tuleb osta kas värskeid või külmutatud köögivilju ning need registreerida veebilehel toitumine.ee. Kõigi osalejate vahel loositakse välja kokku 15 köögiviljaaurutit. Mängu täpsemad reeglid ning teavitust puudutava info leiab aadressilt http://toitumine.ee/kampaania/auruti/.

Teavitust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014″ raames.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee

 

TAI: iga 15 sigaretiga tekib geenides viga, mis võib viia vähi tekkeni

Tervise Arengu Instituut

Pressiteade

  1. september 2015

 

TAI: iga 15 sigaretiga tekib geenides viga, mis võib viia vähi tekkeni

 

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustab täna, 9. septembril kampaaniat, mille eesmärk on suurendada teadlikkust suitsetamise kahjulikest tervisemõjudest ning motiveerida suitsetajaid tubakatarvitamisest loobuma.

 

Tervise Arengu Instituudi tubakavaldkonna eksperdi Tiiu Härmi sõnul alahindavad inimesed suitsetamise tõsiseid tagajärgi tervisele: “Oluline on teadvustada, et tubakas on igasuguses koguses kahjulik ning iga suitsetatud sigaret avaldab mõju. Kuna suitsetamise tagajärjed ei ole kohe tunda, tahtsime kampaanias teha visuaalselt nähtavaks muutused, mis organismis tekivad”.

 

Kampaania sõnum põhineb teadusuuringutel, kus leiti seos, et iga 15 sigaretiga tekib suitsetaja geenides mutatsioon ehk viga, mis võib viia vähi tekkeni. Suitsetamisel hingatakse sisse üle 4000 keemilise ühendi ja aine, millest rohkem kui 40 on vähkitekitavad. Mutatsioonid võivad tekkida juhuslikult rakkude tavapärasel arengul või on põhjustatud välistest teguritest, nagu nt sigaretis leiduvatest kemikaalidest. Suitsetamine kiirendab mutatsioonide tekkimise protsessi ning tõstab vähiriski oluliselt.

 

Tubakatarvitamine on Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel peamine ennetatav suremuse põhjustaja. See mõjutab kogu organismi ning suurendab tõestatult vähemalt 25 haiguse riski. Sigarettide tarvitamine on seotud peamiselt hingamiselundite ja söögitoru kasvajatega ning vere-, neeru-, põie- ja maovähiga. Alternatiivsete tubakatoode nuusk- ja huuletubaka tarvimine on seotud eelkõige suuõõne-, neelu- ja kõhunäärmevähiga. Tubakas põhjustab ka müeloidset leukeemiat ehk verevähki. Kokku on tubakatarvitamine vähemalt 14 vähivormi riskitegur.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukirurg Tanel Laisaare sõnul näitavad teadusuuringud, et suitsetamisest loobumiseks ei ole kunagi liiga hilja. “Loobuda tasub ka siis, kui oled selle tagajärjel juba saanud mõne tõsise haiguse – tubakast loobumisel on suurem šanss sellest paraneda. Tubakast loobumisel väheneb oluliselt risk haigestuda kasvajatesse, samuti südame-veresoonkonna- või hingamisteede haigustesse ning seda isegi siis, kui loobuda pärast aastakümneid kestnud suitsetamist. Organismis hakkavad positiivsed muutused toimuma koheselt pärast tubakast loobumist,” lisas Laisaar.

 

Tubakast loobumiseks on Eestis avatud tasuta nõustamiskabinetid. Nõustaja abil võib tubakast loobumise tõenäosus olla mitmeid kordi suurem kui üksi loobumist katsetades. Nõustamiskabinettide kontaktid leiab veebilehelt www.tubakainfo.ee. Samas on ka mitmed juhised ja abivahendid suitsetamisest loobumise toetamiseks, näiteks saab arvutada sigarettidele kuluva summa, testida nikotiinisõltuvuse tugevust jm.

 

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi suitsetab igapäevaselt 22 protsenti täiskasvanud elanikkonnast – mehi 31 protsenti ja naisi ligi 16 protsenti. Juhusuitsetajaid on seitse protsenti, seega suitsetab ligi kolmandik elanikkonnast. Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikide seas selle näitajaga keskmiste seas, kuid suitsetajate osakaalu vähenemine on toimunud aeglasemalt kui paljudes teistest riikidest. Siiski on näha kiiremat muutust viimase kahe aasta jooksul, kui igapäevasuitsetajate arv vähenes nelja protsendi võrra ja seda peaaegu kõikides vanusegruppides.

 

TAI tubakavastane teavituskampaania toimub juunist detsembrini. Kampaania esimeses etapis räägiti passiivse suitsetamise kahjulikest mõjudest. Teavituskampaania hõlmab lisaks veebilehele teleklippe, välireklaame ja infotrükised.

 

Teavitust rahastab Euroopa Sotsiaalfond programmist “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014″.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

 

 

 

“Kumm on seks” tuleb sel aastal noortefilmiga

“Kumm on seks” tuleb sel aastal noortefilmiga

Pressiteade

  1. september 2015

Tervise Arengu Instituudi turvaseksi-teemaline kampaania “Kumm on seks” tuleb sel aastal noortele suunatud lühifilmiga “Räägi välja”, mille loojateks on tuntud Eesti filmitegijad Rain Tolk ja Andres Maimik.

 

Uus film toob ekraanile elulised intiimsed olukorrad, mis noortel suvilapeo käigus tekivad: kuidas nad kondoomi kasutamisega seotud ebamugavusi ning eelarvamusi lahendavad ja sellest omavahel räägivad. Filmi esilinastus on 24. septembril internetilehel hiv.ee.

 

Senise teavitustöö tulemusel on teadmine kondoomist kui kõige kindlamast vahendist HIV-i ja teiste seksuaalsel teel levivate haiguste vältimiseks jõudnud praktiliselt kõigi noorteni. Uuringud aga näitavad, et teadmist ei kasutata alati praktilises elus,  samuti pärsib kondoomi kasutamist julgus sellest rääkida.

 

“Probleemid suhtlemisel on peamiseks takistuseks turvalisele seksuaalkäitumisele,” tõdeb seksuaaltervise ekspert Siim Värv. “Kondoom jääb sageli vahekorras kasutamata, sest sellest rääkimine tundub ebamugav või jääb puudu julgusest ennast kehtestada.”  Siim Värvi sõnul on filmi tegemise üheks eesmärgiks noori kõnetava materjali loomine, mida saab kasutada koolides kaasaegse õppematerjalina. “Noortel on ennast lihtne samastada filmitegelastega, kes on nendevanused, samuti annab filmi süžee võimaluse arutleda, kuidas nad ise sarnases olukorras oma partneriga käituksid või räägiksid.”

 

Sel aastal on eraldi fookuses vene keelt rääkivad noored, venekeelse filmi jaoks kohandas spetsiaalselt erialdi stsenaariumi Eestis elav vene kirjanik P.I. Filimonov.

 

Film “Räägi välja” on suunatud seksuaalselt aktiivsetele noortele vanuses 18-25 ning rõhutab  mõlema poole vastutust enda ja seksuaalpartneri kaitsmisel HIV-i ja teiste seksuaalsel teel levivate haiguste eest. “Selles eas on noortel kõige enam partnereid ja kaitsmata juhuvahekordi, mis teeb riski seksuaalsel teel levivasse haigustesse nakatumise oluliselt suuremaks,” ütles Värv. Ta lisas, et vaid 51% noortest kasutab juhuvahekorras alati kondoomi.

 

Siim Värv lisas, et mitmed seksuaalsel teel levivad infektsioonid võivad kulgeda sümptomiteta, mis tähendab, et inimene ei pruugi olla nakatumisest teadlik ning tema partner ei oska kahtlustada nakatumist. “Nakkusohu vältimiseks tuleb kasutada alati kondoomi, eriti siis, kui pole selgust, kas partner võib olla HIV või mõne muu viiruse kandja,” paneb Värv noortele südamele ja lisab, et kondoomi võib kasutamata jätta vaid siis, kui partnerid on monogaamses püsisuhtes ning nad on HIV ja muude haiguste suhtes testitud.

 

Eesti on Euroopa Liidu riikide seas jätkuvalt esikohal HIV-leviku ja uute HIV-i nakatunute osakaalu poolest rahvastikus. Kui epideemia algusaastatel levis haigus eelkõige viirusega saastunud süstalde mitmekordsel kasutamisel, siis nüüd domineerib haiguse levimine peamiselt seksuaalsel teel. Alates 1988. aastast on Eestis HIV diagnoositud 9174 korral (28. augusti 2015 seisuga) ning see on levinud peamiselt noorte, 20–29-aastaste inimeste seas.

 

Tervise Arengu Instituut, filmi loojad ja näitlejad esitlevad uue lühifilmi eesti –ja venekeelset versiooni ajakirjanikele ning külalistele 22. septembril kell 19 Coca-Cola Plazas.

 

Film on kõikidele huvilistele vaatamiseks kättesaadav alates 24. septembrist kell 12 internetilehel www.hiv.ee. Kinodes filmi ei levitata. Rohkem infot filmi “Räägi välja” kohta on saadaval selle Facebooki lehel https://www.facebook.com/raagivalja

 

Kampaaniat ja filmi toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013‒2014” raames.

 

Lisainfo: Siim Värv, seksuaaltervise ekspert, siim.varv@gmail.com; Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee

 

 

 

 

 

Tervise Arengu Instituut ootab noortelt terviseprojektide taotlusi

Tervise Arengu Instituut

Pressiteade

  1. september 2015

Tervise Arengu Instituut ootab noortelt terviseprojektide taotlusi

 

Tervise Arengu Instituut ootab taas 12-19-aastaste koolinoorte koostatud terviseprojekte, et need koos ellu viia.

 

Konkursile „Tervist edendava idee projekt“ ehk T.E.I.P. on oodatud kõik huvitavad ja uudsed ideed, kuidas muuta koolikaaslaste, vanemate või kogukonna käitumist ja hoiakuid tervislikumaks ning muuta kool või koduümbrus meeldivamaks paigaks. Idee peavad noored hiljem kas ise või koos oma koostööpartneritega ellu viima.

 

Projekt peab puudutama mõnda tervisega seotud valdkonda või tervisliku keskkonna loomist: vaimse tervise edendamine, stressi vähendamine, sport ja liikumine, toitumine, alkoholi, tubaka või narkootikumide tarvitamise ennetamine või sellest loobumine jms. Laekunud projektidest valib žürii välja kuus parimat, millest igaüks saab elluviimiseks kuni 640 eurot. Lisaks saavad parimate projektide meeskonnad auhinna.

 

Projekte hinnatakse kahes vanuserühmas: nooremad kui 8. klass (k.a.) ja vanemad kui 9. klass (k.a). Žürii jälgib projektide hindamisel idee uudsust ja omapära, mõju tervisekäitumise kujundamisele, läbimõeldud tegevuskava olemasolu ja sisukust, projekti jätkusuutlikkust, haaratava sihtgrupi suurust.

 

Eelmisel aastal tõi konkurss Tervise Arengu Instituuti 51 tööd. Kõige enam keskenduti projektides liikumis- ja sportimisvõimaluste parandamisele, samuti sooviti muuta toitumisharjumusi. Paljude projektide eesmärk oli millegi konkreetse elluviimine – nt korraldada spordiüritus, teha õppefilm või viia läbi teemapäevi.

 

Projektitaotlus ning kontakti tööde saatmiseks asuvad veebiaadressil www.terviseinfo.ee/konkursid/TEIP. Samast leiab ka varasemate aastate võidutööd.

 

Projektide esitamise tähtaeg on 7. oktoober, parimad projektid valib žürii välja 5. novembriks.

 

Lisainfo: Lembi Posti, Tervise Arengu Instituudi spetsialist, lembi.posti@tai.ee, 659 3977; Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, maris.jakobson@tai.ee, 659 3906

 

TAI avaldas 2013. a 50+ rahvastiku terviseseisundi ja tervisekäitumisega seotud näitajad

Tervise Arengu Instituut
Tallinna Ülikool
Pressiteade
27. august 2015

TAI avaldas 2013. a 50+ rahvastiku terviseseisundi ja tervisekäitumisega seotud näitajad

Tervise Arengu Instituut lisas oma tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi SHARE uuringu viienda laine andmed ning neljanda ja viienda laine vahelisel ajal (2011-2013) toimunud muutuste andmed vanemaealiste terviseseisundi ja tervisekäitumisega seotud näitajates.

SHARE on üle-euroopaline paneeluuring (Survey on Health, Ageing and Retirement in Europe), mis hõlmab rahvastikku alates 50. eluaastast ning millega kogutakse infot vanemaealiste tervise, vananemise ja pensionile jäämise kohta. Küsitluslained toimuvad iga kahe aasta järel. Eesti valimisse kuulub enam kui 7000 inimest.

Eesti lülitus SHARE uuringusse alates neljandast lainest. Igas laines korduvad samad küsimused, millele lisanduvad aga lainespetsiifilised teemad: neljandas laines sotsiaalvõrgustikku puudutavad küsimused, viiendas laines deprivatsioon ehk ilmajäetus ning käimasolevas, kuuendas laines kogutakse terviseseisundi biomarkereid.

SHARE Eesti uuringut koordineerib Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituut ning rahvusvahelise uuringu juht on Max Planck Society Munich Centre for the Economic of Aging.

Praegu toimub uuringu kuuenda laine andmekogumise etapp, mida viivad läbi Statistikaameti küsitlejad. Uuringus on iga vastaja panus ülioluline, sest iga osaleja esindab enam kui 70 samalaadse sotsiaal-demograafilise taustaga isikut. Käimasolev küsitlus lõpeb oktoobris ja üldistatud andmed avalikustatakse 2017. aasta suvel.

SHARE on ainus omalaadne uuring 50+ vanuses elanikkonna kohta, mis annab võimaluse analüüsida terviklikult individuaalse vananemise protsessi ja seda mõjutavaid tegureid. Samuti annab see teaduspõhiseid soovitusi poliitikameetmete ja arendusplaanide koostamiseks.

Andmed on kättesaadavad aadressil http://pxweb.tai.ee/esf/pxweb2008/Database/Uuringud/08SHARE/15Longituud/15Longituud.asp.

Lisainfo uuringu kohta: Tiina Tambaum, Tallinna Ülikool, tel 645 4125, tiina.tambaum@tlu.ee
Lisainfo avaldatud andmete kohta: Maali Käbin, Tervise Arengu Instituut, tel 659 3814, maali.kabin@tai.ee

 

 

TAI: Tubakasuitsu peenosakesed jäävad mööblile ja autosse kuudeks

TAI: Tubakasuitsu peenosakesed jäävad mööblile ja autosse kuudeks

29. juuli 2015

Siseruumis või autos suitsetamise järel ladestuvad pindadele tubakasuitsu peenosakesed, mille mürgine mõju ruumis viibivatele inimestele, sealhulgas ka mittesuitsetajatele, kestab mitmeid kuid peale suitsetamist, räägib Tervise Arengu Instituudi tubakavaldkonna vanemspetsialist Liina Üksik.

Kui tubakasuitsu gaasiline osa lendub varem või hiljem siseruumist välja, siis tubakasuitsu mürgised peenosakesed jäävad sinna mitmeks kuuks. Hiljem ruumis viibivad inimesed hingavad peenosakesi sisse, kahjustades nii enda tervist isegi siis, kui parasjagu läheduses ei suitsetata.

Tubakavaldkonna vanemspetsialisti Liina Üksiku sõnul on enim uuritud tubakasuitsust tuleneva nikotiini ladestumist erinevatele pindadele nagu suitsetaja riided, käed, kuid ka mööblile, tapeedile, vaipadele ning auto sisustusele. „Riietele ja kätele ladestuva nikotiini puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata lapsevanematel. Nii riiete kui hingeõhu kaudu kandub lapseni mitmeid mürgiseid aineid nagu nikotiin, vingugaas ja teised tubaka põlemise jääkproduktid,“ ütles Üksik.

„Väga levinud on eksiarvamus, et aknal, köögikubu all või ahju ees suitsetamine kaitseb selle eest, et suits tuppa ei lenduks. Ei kaitse. Oma lähedasi ja pereliikmeid saab passiivse suitsu eest kaitsta siseruumides mitte suitsetades ning ka õues peab jälgima seda, et ei suitsetataks lahtise ukseava või akna lähedal – ka sealt kandub suits väga kergesti tuppa tagasi,“ lisas Üksik.

Tubakasuitsu peenosakeste kontsentratsioon on kõige suurem põranda lähedal, millega kaasneb suurem oht just väikelaste tervisele. „Võrreldes täiskasvanutega puutuvad lapsed läbi mängu kokku paljude erinevate pindadega, kust tolmu kaudu peenosakesed nendeni jõuavad. Samuti panevad väikelapsed suhu mittesöödavaid asju, millele võib olla ladestunud nikotiini ja teisi mürgiseid jääkaineid,“ kommenteeris Üksik.

Samamoodi nagu ruumis, ladestuvad mürgid ka autoistmetesse.  Autos suitsetamine on veelgi suurenenud riskiga, kuna auto siseruum on väike ning seetõttu on tubakasuitsu kontsentratsioon ning sellest ladestuvate ainete hulk suurem. Niisamuti, nagu toas suitsetamisel, ei taga tubakavaba autot ka akna avamine.

Peenosakeste sissehingamine mõjub enim hingamisteedele ja vereringesüsteemile. Eriti vastuvõtlikud on kopsud, sest kopsukude on väga tundlik. Kuna läbi kopsude toimub kogu keha varustamine hapnikuga, siis võivad saaste osakesed sattuda vereringesse, kahjustades seeläbi vereringesüsteemi. Verega jõuavad saasteained ka südameni ning võivad põhjustada südamelihase põletikku, rütmihäireid, südamelihase infarkti ja aju insulti.

“Oma lähedaste ja koduste kaitsmiseks ei tohiks suitsetada nende läheduses, eluruumides ega autos. Tõhusaim viis on aga tubakast täielikult loobuda,” lisas Üksik.

TAI tubakavastane teavituskampaania toimub juunist novembrini ning lisaks passiivse suitsetamise kahjulikele mõjudele räägitakse ka erinevate tubakatoodete tarvitamise tagajärgedest. Teavituskampaania hõlmab teleklippe, välireklaame, infotrükised ning kampaania ametlikku veebilehte www.tubakainfo.ee, kus terviseeksperdid annavad nõu, kuidas ennast ja teisi passiivse suitsetamise eest kaitsta ning kuidas suitsetamisest loobuda.

Teavitust rahastab Euroopa Sotsiaalfond programmist “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014″.

OECD värske statistika võimaldab võrrelda riikide tervishoiukulutusi

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
15. juuli 2015

OECD värske statistika võimaldab võrrelda riikide tervishoiukulutusi

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) avaldas oma andmebaasis riikide tervishoiukulude 2013. aasta andmed, mis pakub häid võimalusi võrrelda muutusi erinevates riikides.

Paljudes OECD Euroopa riikides vähenesid kulud tervishoiule. Eriti suur on tervishoiukulude vähenemine olnud Kreekas, Itaalias ja Portugalis. Eestis suurenesid tervishoiukulud 2013. aastal 4,4 protsenti ja tervishoiukulude osatähtsus SKP-st suurenes kuue protsendini. See jääb siiski alla 2009. aastale, mil see näitaja oli kõrgeim ehk 6,6 protsenti. Sama kehtib enamiku Euroopa riikide kohta – tervishoiukulud inimese kohta ei olnud 2013. aastaks veel ületanud 2009. aasta taset.

Väljaspool Euroopat asuvates OECD riikides on alates 2010. aastast tervishoiukulud suurenenud 2,5 protsenti aastas.

OECD riikides on tervishoiukulutused kasvanud koos majandusega, kuid alates 2012. aastast on nende osatähtsus SKP-st püsinud samal tasemel. See on kontrastiks majanduskriisile eelnenud aastatele, mil tervishoiukulutused kasvasid majandusest kiiremini.

Esialgsed andmed 2014. aasta kohta näitavad tosinas OECD riigis tagasihoidlikku kulude suurenemist, kuid kasv jääb siiski alla kriisieelsele tasemele.

Kolmveerand OECD riikide tervishoiukuludest on jätkuvalt pärit avalikest allikatest, kuid riigipoolsete kulude ohjamise meetmed on mõnedes riikides toonud kaasa suurenenud erasektori kulutused – seda nii eraravikindlustuse osa suurenemise, kui leibkondade kulutuste kasvu osas. Kreekas ja Portugalis on erasektori osa tervishoiukuludes suurenenud ligi nelja protsendipunkti võrra alates 2009. aastast, mis on suurim kasv OECD riikide hulgas ja mille tulemusena kattis erasektor 2013. aastal mõlemas riigis kolmandiku kõigist tervishoiukuludest.

Eesti puhul oli tervishoiukuludes kõige suurem erasektori osakaal 2007. aastal (26,4 protsenti) ja kõige väiksem 2011. aastal (19,5 protsenti). Pärast majanduslangust oli erasektori osakaal Eesti tervishoiukuludes jõudnud 2013. aastaks 22,3 protsendini.

OECD tervise andmebaas on kõige põhjalikum allikas 34 OECD riigi tervise ja tervisehoiusüsteemide võrreldava statistika saamiseks. Andmebaas on kättesaadav siin: http://stats.oecd.org/index.aspx (valida teema „Health“).

Lühikokkuvõtte OECD riikide (välja arvatud Iirimaa, Luksemburg ja Hispaania) tervishoiukulutuste andmetest leiab aadressil www.oecd.org/health/healthdata.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee

Läbitud viljatusravi tsüklite arv on vähenenud, kulud on jäänud samale tasemele

Tervise Arengu Instituut

Pressiteade

3. juuli 2015

Läbitud viljatusravi tsüklite arv on vähenenud, kulud on jäänud samale tasemele

Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistika järgi maksis Haigekassa eelmisel aastal viljatusravi kulude katteks välja 1,478 miljonit eurot ning 2013. aastal 1,473 miljonit. Kuigi kulud kokku oluliselt suurenenud ei ole, siis kulukomponente eraldi vaadates on näha, et suurenenud on menetlustoimingute (14%) ja raviteenuse kulud (5%).

Raviteenuse kulu kasv on seotud kehavälise viljastamise piirhinna tõusuga. Võrreldes 2013. aastaga kallines see mullu 2,4%. Ravimite väljamaksed aga vähenesid 5,9% võrra.

Ravimiameti andmetel teostati Eestis 2014. aastal 2970 viljatusravi tsüklit, millele järgnes embrüode või seemnerakkude ülekandmine. 2013. aastal teostati viljatusravitsükleid 4% võrra rohkem ehk 3097 ravitsüklit. Neist kliinilise rasedusega lõppes 685. 2014. aasta kliiniliste raseduste arv selgub järgmisel aastal.

Kõige sagedamini kasutatav viljatusravi meetod on seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon (ICSI), mida kasutatakse mehepoolse viljatuse korral. Toimingu käigus viiakse seemnerakk otse munarakku ning pärast munaraku viljastumist kantakse embrüo tagasi naise emakasse. Võrreldes 2013. aastaga sagenes ICSI meetodi kasutamine mullu 4%. Kõige enam kasutatakse seda meetodit 35-39-aastaste naiste seas – kasv aasta varasemaga oli selles vanusgrupis 16%.

Eelmise aasta jooksul siirati 4605 embrüot (varajases arenemisjärgus loodet) ja sügooti (viljastatud munarakku), mida on võrreldes aasta varasemaga 2,6% rohkem. Sarnaselt eelnevatele aastatele siirati ühe protseduuri käigus enamasti kaks embrüot.

Eesti Meditsiiniline Sünniregister registreeris 2014. aastal 13 783 elussündi, neist kehavälise viljastamise teel sündinud ehk IVF lapsi oli 355. IVF laste osakaal on veidi vähenenud: 2014. aastal moodustasid IVF lapsed kõigist elussündidest 2,6%, 2013. aastal aga 2,9%.

Kehavälist viljastamist puudutavad andmed on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Lisainfo: Hedi Liivlaid, Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütik, 659 3821, Hedi.Liivlaid@tai.ee; Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, Maris.Jakobson@tai.ee

Algab üle-eestiline alkoholi tarvitamist, hoiakuid ja kahjusid hindav uuring

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade

2. juuli 2015

Algab üle-eestiline alkoholi tarvitamist, hoiakuid ja kahjusid hindav uuring

Tervise Arengu Instituut koos uuringufirmaga TNS Emor alustab üle-eestilist uuringut, mis käsitleb inimeste kogemusi, suhtumist ja hoiakuid seoses alkoholi tarvitamisega.

Uuringut, mida rahastab Euroopa Komisjon läbi Euroopa Liidu ühismeetme (Joint Action on Reducing Alcohol Related Harm), viiakse samaaegselt läbi 20 Euroopa riigis. Uuring on samm ühise metoodika loomiseks, et koguda võrreldavaid andmeid ning jälgida arenguid alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel riiklikul ja Euroopa Liidu tasandil.

Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist ja uuringu koordinaator Mariliis Tael ütles, et uuringu tulemused annavad põhjaliku ülevaate olukorrast Eestis ning sisendi Eesti alkoholi­poliitika meetmete efektiivsemaks juurutamiseks. „Kuigi teema kajastus erinevates uuringutes on olemas, ei ole Eestis varasemalt läbiviidud uuringutest ükski niivõrd põhjalikult teemasse süüvinud,“ märkis Tael.

Uuringus osaleb Eestist 4400 juhuvaliku teel valitud 18-64-aastast inimest. Uuring viiakse läbi nii veebis kui telefoni teel ning selles osalemine on anonüümne.

„Kui saate kutse uuringus osalemiseks, siis kindlasti osalege, sest igaühe panus on oluline,“ rõhutas Mariliis Tael.

Uuringu tulemused avaldatakse 2016. aastal.

Lisainfo: Mariliis Tael, Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist, tel 659 3839, mariliis.tael@tai.ee; Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee

 

 

Surmade arv mullu veidi kasvas rahvastiku vananemise tõttu

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
19. juuni 2015

Surmade arv mullu veidi kasvas rahvastiku vananemise tõttu

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel oli Eestis eelmisel aastal 15 467 surmajuhtu, mida on 0,6% rohkem kui aasta varem. Kasv on tingitud rahvastiku vananemisest – standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta hoopis vähenes 720,6-lt 714,2-le ehk 0,9% võrra.

Üle poole kõikidest surmadest – 8258 – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3349 meest ja 4909 naist. Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3812 inimest, ning õnnetusjuhtumid, traumad ja mürgistused, mille tõttu suri 966 inimest – 746 meest ja 220 naist.

Teist aastat järjest vähenes Eestis narkoainete kasutamisest tingitud surmade arv: 2012. aastal oli neid 170, 2013. aastal 111 ja mullu 98. Samas kasvas alkoholimürgistuste arv 109 juhult 123-le.

Pikaajalise trendina on pidevalt vähenemas vereringeelundite haigustest (eriti südame isheemiatõbede) põhjustatud surmade ning ka õnnetuste ja traumade arv. Kui eelmisel aastal oli standarditud kordaja 100 000 elaniku kohta vastavalt 338,8 ja 65,5 surmajuhtu, siis 2004. aastal aga 508,5 ja 122,4 juhtu.

Surma põhjuste registri andmed 2014. aastal surnute surmapõhjuste kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Esmakordselt on andmebaasi lisatud neli uut tabelit: välditavad ja ennetatavad surmad, imikusurmad põhjuse järgi ning laiendatud põhjuste ja vanusrühmade jaotus.

Teate edastas: Juta Teller, Tervise Arengu Instituut, juta.teller@tai.ee, 659 3970

 

Tervise Arengu Instituut alustab teavitust passiivse suitsetamise kahjulikest mõjudes

Tervise Arengu Instituut

Pressiteade

5. juuni 2015

Tervise Arengu Instituut alustab teavitust passiivse suitsetamise kahjulikest mõjudest

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustab täna, 5. juunil teavitust, mille eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust suitsetamise kahjulikest mõjudest. Teavituse esimeses etapis jagatakse infot passiivse suitsetamise ohtudest ning julgustatakse inimesi nõudma endale suitsuvaba keskkonda.

Tervise Arengu Instituudi tubakavaldkonna eksperdi Tiiu Härmi sõnul alahindavad nii suitsetajad kui mittesuitsetajad tubakasuitsu kahjulikku mõju kõrvalseisjale. “Mittesuitsetajad ise peavad tubakasuitsu pigem ebameeldivaks kui mürgiseks ning ka suitsetajad ise ei ole mittesuitsetajate suhtes piisavalt tähelepanelikud. Kuid mittesuitsetajal võivad tubakasuitsuses keskkonnas viibimise tagajärjel tekkida täpselt samad haigused, mis suitsetajal,” ütles Härm.

Härm lisas, et kui mittesuitsetaja viibib terve päeva samades ruumides suitsetajaga, kes tõmbab paki päevas, võrdub see mittesuitsetajale 7–8 sigareti tarvitamisega. “Mittesuitsetaja kopsud on tundlikumad ja tubakasuitsuga kohanemata ning seetõttu on tubakasuitsul neile veelgi ohtlikum mõju kui suitsetajale. Kahjuks kannatavad passiivse suitsetamise tagajärjel kõige rohkem lapsed, kelle organism on alles kasvamisjärgus ja kel puuduvad loomulikud kaitsemehhanismid erinevate tubakasuitsu mürkide vastu,” sõnas Härm.

Eelmise aasta lõpus Turu-uuringute AS-i tehtud uuringust selgus, et 72 protsenti mittesuitsetajatest oli viimase kuu jooksul kokku puutunud passiivse suitsetamisega  – 61 protsenti puutuvad tubakasuitsuga kokku õues ning 47 protsenti suletud ruumis. Uuringu tulemused näitavad, et kellegi teise kodus puutus parasjagu suitsetava inimesega kokku 21%, autos 17% ja oma kodus 15% mittesuitsetajatest.

Tubakavaldkonna ekspert Tiiu Härm rõhutab, et rohkem kui 80 protsenti tubakasuitsust on nähtamatu, mistõttu inimene ei märkagi, et ta mürgiseid kemikaale sisse hingab. “Ainuke viis enda lähedasi ja koduseid kaitsta, on mitte suitsetada nende läheduses, eluruumides ega autos. Sellised levinud võtted nagu aknal, köögikubu all või ahju ees suitsetamine ei aita – suits kandub väga kergesti tagasi tuppa. Suitsetamisel tekkivad ohtlikud kemikaalid ladestuvad väga kergesti erinevatele pindadele, nagu mööblile ja autoistmetele ning jäävad sinna kuni kuudeks, mõjutades märkamatult meie tervist,” lisas Härm.

Härmi sõnul suurendab tubakasuitsuses keskkonnas viibimine mittesuitsetajal riski haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse, kroonilistesse kopsuhaigustesse ja vähkkasvajatesse. “Teiste suitsu sissehingamine põhjustab 3-5 protsenti kopsuvähi haigusjuhtudest. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on iga kümnes tubakasuitsu tagajärjel surnud inimene ise mittesuitsetaja. Tervisele ohutut tubakasuitsu sisaldust õhus ei ole olemas. Ainuke tervislik viis on sajaprotsendiliselt suitsuvaba keskkond,” rõhutas Härm.

TAI tubakavastane teavituskampaania toimub juunist novembrini. Lisaks passiivse suitsetamise kahjulikele mõjudele räägitakse ka suitsetamise mõjust tervisele ning alternatiivsete tubakatoodete tarvitamise tagajärgedest. Teavituskampaania hõlmab teleklippe, välireklaame, infotrükised ning kampaania ametlikku veebilehte www.tubakainfo.ee. Sealt leiab infot kuidas ennast ja teisi passiivse suitsetamise eest kaitsta ning kuidas suitsetamisest loobuda.

Teavitust rahastab Euroopa Sotsiaalfond programmist “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014″.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, maris.jakobson@tai.ee, 659 3906, 5302 2737

 

Tervisedenduse konverentsil räägitakse laste ja noorte vaimsest tervisest

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
4. juuni 2015

Tervisedenduse konverentsil räägitakse laste ja noorte vaimsest tervisest

Reedel, 5. juunil toimub Tallinnas iga-aastane tervisedenduse konverents, mis sel korral keskendub laste ja noorte vaimsele tervisele ning heaolule.

Konverents toimub koostöös Euroopa Koolide ja Ülikoolide Tervise ja Meditsiini Ühenduse (EUSUHM) rahvusvahelise kongressiga “Mental Wellbeing of Children and Youth – a shared responsibility”, mis algab 17 riigi 200 delegaadi osalusel päev varem ja jätkub ühise  laste tervise konverentsina reedel.

Tervisedenduse konverentsil tutvustavad rahvusvaheliselt tunnustatud praktikaid laste ja noorte vaimse tervise probleemide ennetamisel Iirimaa Galway Riikliku Ülikooli professor ja tervisedenduse uuringute alase WHO koostöökeskuse juht Margaret M Barry ning USA PAXIS instituudi president ja vanemteadur Dennis D. Embry. Tervise Arengu Instituudi poolt annab Tiia Pertel ülevaate viimase „Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu“ Eesti tulemustest.

Samuti tutvustatakse laste vaimse tervise keskuste tööd Eestis ja Norras ning räägitakse kuidas Islandil on edukalt vähendatud riskikäitumist noorte vaba aja sisustamisega.

Konverentsi paralleelsessioonides tutvustatakse erinevate tõendust leidnud heade praktikate rakendamise esialgseid tulemusi Eestis. Nendeks on vanemlusprogramm Incredible Years ning lastevanemate hoiakuid laste alkoholitarvitamisse mõjutanud Efekt programm.

Sessioonis „Vaimne heaolu lasteaias ja koolis“ tutvustatakse käitumisoskuste mängu VEPA pilootaasta ning programmi „Kiusamisest vabaks lasteaia“ kogemusi ja tulemusi.

Veebipõhiste sekkumiste sessioonis antakse ülevaade Norras ja mujal maailmas enimkasutatavatest online-teraapia keskkondadest ja võimalustest. Tutvustatakse projekti Appsterv ja Peaasi raames välja töötatud veebe ja veebipõhiseid vaimse tervise toetamise erinevaid rakendusi.

Konverentsi „Laste heaolu – meie ühine vastutus“ korraldavad Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium, SA Tallinna Koolitervishoid ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Eesti esindus.

Tervisedenduse konverents toimub 5. juunil Tallinnas Radisson Blu Hotel Olümpias (Liivalaia 33) kella 10.30-17. Täpse päevakava leiab Terviseinfo veebilehel.

Konverentsi saab jälgida ka Postimehe otseülekandest.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

Uuring näitab olulisi positiivseid muutusi Eesti kooliõpilaste tervisekäitumises

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
2. juuni 2015

Uuring näitab olulisi positiivseid muutusi Eesti kooliõpilaste tervisekäitumises

Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu järgi on Eesti 11-15-aastaste õpilaste enesehinnanguline tervis mõne protsendipunkti võrra paranenud. Võrreldes 2014. ja 2010. aasta uuringut, olid poisid mullu eluga pisut rohkem rahul, samas on viie protsendipunkti võrra suurenenud depressiivsete meeleolude esinemine, see avaldus enam tüdrukutel. Olulisi positiivseid muutusi on aga terviskäitumises.

Uuringu koordinaatori, Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Katrin Aasvee sõnul on märgatav pööre paremusele toimunud  nii noorukite suitsetamisharjumustes kui ka alkoholi tarvitamises.

„Tulemused näitavad, et suitsetamisega alustatakse hiljem kui eelmistes uuringutes ning vähenenud on ka igapäevasuitsetajate osakaal,“ märkis Aasvee.

Õpilaste osa, kes küsitluse toimumise ajal märkis end mittesuitsetajaks, on suurenenud  6 protsendipunkti võrra, sealjuures poistel 7 ja tüdrukutel 5 protsenti. Samas tõi vanemteadur välja, et kui aastal 2010 oli mittesuitsetavaid tüdrukuid rohkem kui poisse, siis praeguseks on sooline erinevus kadunud.

Sarnaselt sigarettide suitsetamisega, juuakse esmakordselt alkoholi hiljem kui eelmistes uuringutes. „Kui 2010. aastal oli 15- aastastest esmakordselt alkoholi proovinud 13-aastaselt või nooremalt 62 protsenti õpilastest, siis 2014 oli nii vara alkoholi  proovinuid 49 protsenti,“ lausus Aasvee. „Selle näitaja vähenemine 10-16 protsendipunkti nelja aasta jooksul on lootustandev.“

Eestis on olnud väga tõsiseks probleemiks noorukite purju joomine. „Viimane uuring näitas märgatavat pööret paremusele: kui 2010. aastal oli kaks ja rohkem kordi purju joonud 15-aastaseid õpilasi 45 protsenti, siis mullu 30 protsenti,“ lisas vanemteadur. „Siiski on kurb tõdeda, et kuigi purju joomine on tunduvalt vähenenud, on tüdrukute näitaja 15-aastaste vanuserühmas küllalt lähedal poiste tasemele.“

Õpilaste osa, kes oli nädalas kaks tundi või rohkem intensiivses kehalises tegevuses, oli mullu 2010. aasta tulemustega võrreldes suurenenud – poistel 10 ja tüdrukutel 8 protsendipunkti. Samal ajal oli televiisori ja DVD-de vaatamine kaks või rohkem tundi koolipäevadel samavõrra vähenenud.

Uuringu järgi on tõusutrendis nii puu- kui köögiviljade söömine. Oluliselt on vähenenud energiajookide tarvitamine. Võrdluseks – eelmisel aastal jõi neid iga päev 1,7 protsenti 11-15-aastastest, 2006. aastal aga 7,4 protsenti.

Ülekaaluliste õpilaste osakaal on jäänud samale tasemele kui 2010. aastal – poistest oli 2014. aastal ülekaalus 17 ja tüdrukutest 11 protsenti.

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (Health Behaviour in School-aged Children study ehk  HBSC) toimus Eestis 2014. aasta veebruarist aprillini. Selles osales 4057 viienda, seitsmenda ja üheksanda klassi õpilast üle Eesti. Tegemist on Maailma Terviseorganisatsiooni egiidi all läbiviidava rahvusvahelise uuringuga, mida tehakse iga nelja aasta järel. Selles osaleb 44 riiki/regiooni. Eestis tehti esimene HBSC uuring 1993/1994. õppeaastal.

Uuringutulemused on tabelitena kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi kodulehel uuringute andmebaasis. Samas leiab ka varasemate aastate uuringuraportid. Värske uuringu pikem raport ilmub järgmise aasta I kvartalis.

Uuringust tehakse ülevaade ka sel neljapäeval ning reedel toimuvatel konverentsidel.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, tel 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

 

 

Tallinnas kogunevad 29. mail Euroopa riikide esindajad, et arutada HIV-i testimise strateegiaid

Tervise Arengu Instiuut

Pressiteade
28. mai 2015

Tallinnas kogunevad 29. mail Euroopa riikide esindajad, et arutada HIV-i testimise strateegiaid

Eksperdid ja esindajad Euroopa Komisjonist, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusest (ECDC), Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa esindusest, rahvatervise instituutidest, ülikoolidest ning kodanikuühendustest üle Euroopa kogunevad sel nädalal Tallinnas, et arutada HIV-i testimise strateegiaid.

Kuna HIV-ga inimeste arv kasvab pidevalt ja paljud ei ole teadlikud, et nad on nakatunud, on HIV testimise strateegiate tõhustamine oluliseks prioriteediks. Lisaks sellele, et teadmatus nakatumisest soodustab nakkuse levikut, suurendab hiline diagnoosimine ka HIV-iga inimeste haigestumist ja suremust. Eesti on Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide seas uute HIVi juhtude arvu poolest esimese viie hulgas (23,5 juhtu 100 000 elaniku kohta üldelanikkonna seas).

Kohtumine toimub OptTEST projekti raames, kuhu on kaasatud 10 riiki, sh Eesti. 2014. aasta juunis käivitunud projekti „HIV-i testimise ja ravile suunamise optimeerimine Euroopas“ (Optimising Testing and Linkage to Care for HIV Across Europe ehk OptTEST) eesmärk on pidurdada jätkuvat HIV-i epideemiat. Projekti rahastab Euroopa rahvatervise programm.

Projekti käigus loovad teadlased uusi lahendusi ja hindamise meetodeid, et tõhusalt reageerida HIV-i hilisele diagnoosimisele ning edendada õigeaegset ravi ja hoolekannet.

Eesti koostööpartneriks projektis on Tervise Arengu Instituut, kelle eestvedamisel hinnatakse projektis, millised HIV-testimise strateegiad on kulutõhusad, rakendatakse HIV-nakkuse indikaatorhaigustepõhist testimist neljas Eesti perearstikeskuses, kogutakse andmeid HIVi ravi ja hoolekandega hõlmatuse kohta ning selgitatakse välja takistused HIV testimiseks.

Lisainfo:

Kristi Rüütel, Tervise Arengu Instituudi vanemteadur, kristi.ruutel@tai.ee, tel 659 3955
Dorthe Raben, OptTEST projektijuht, dorthe.raben@regionh.dk, +45 6170 8260
http://www.opttest.eu/

 

 

 

 

Uuring: liigne internetikasutus lastel on seotud kehvemate koolitulemuste ja peresuhetega

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
26. mai 2015

Uuring: liigne internetikasutus lastel on seotud kehvemate koolitulemuste ja peresuhetega

Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös läbi viidud laste internetisõltuvuse uuringu „Digilaps“ tulemused näitavad, et kuigi lapsi, keda võiks otse sõltlaseks pidada, on vähe, on ometi ka tavalistel lastel liigne internetikasutus seotud nii kehvemate koolitulemuste, tervise kui ka probleemsemate peresuhetega.

Projekti koordinaatorit, Tervise Arengu Instituudi teadurit Kätlin Konstabelit teeb murelikuks, et kuigi juba mitmed aastad on Eestis räägitud, et lapsevanemad peaksid olema kursis laste tegemistega digimaailmas, nii see ometi pole. „Üle viiendiku uuringus osalenud teise klassi lastest teatas, et nad võivad olla internetis palju tahavad – see tulemus paneb mõtlema,“ lausus Konstabel. „Vanematel on siiski kriitiline roll selle juures, et lapse internetikasutamine püsiks mõistlikkuse piirides ja arvestaks lapse arenguliste vajadustega.“

Tänavu kevadel viidi läbi kordusuuring samade laste ja nende vanematega, et saada infot probleemide püsivuse kohta.

Laste internetisõltuvuse levimus- ja sekkumisuuringu „Digilaps” raames on internetisõltuvuses laste ja nende perede aitamiseks ette valmistatud pereterapeute ning uuringus osalenud peredele on jagatud ka infomaterjale. Lisaks on praegu toimumas lastega töötavatele spetsialistidele suunatud infopäevad.

Kõik lapsevanemad saavad nõuandeid lugeda Terviseinfo portaalist (http://www.terviseinfo.ee/vaimne-tervis/digisoltuvus) ja teema üle arutlemiseks on loodud ka sotsiaalvõrgustikku Facebook grupp „Digilaps“.

Samal teemal peetakse 9. juunil Tallinnas ka konverents „Laps interneti võrgus“. Selle eesmärk on kutsuda erinevaid spetsialiste kaasa mõtlema selle üle, kas infotehnoloogia laialdane kasutamine laste seas võib kaasa tuua ka probleeme ja kuidas neid vältida.

Konverentsi üheks peaesinejaks ja ka 8. juunil laste vaimse tervise spetsialistidele mõeldud koolituse läbiviijaks on lastepsühhiaater dr Richard Graham Inglismaalt. Tema juhtimisel käivitati 2010. aastal Londonis Nightingale’i kliinikus Suurbritannia esimene eraldi programm laste tehnoloogilise sõltuvusega tegelemiseks. 2012. aastast alates on ta Ühendkuningriikide Laste Internetiturvalisuse Nõukogu (UKCCIS) liige. Dr Graham on seotud ka mitmete veebipõhiste vaimse tervise rakenduste käivitamisega (nt http://www.bigwhitewall.com) ning teda kutsutakse tihti sõna võtma tehnoloogia ja vaimse tervise teemadel nii Suurbritannia kui rahvusvahelises meedias.

Laste internetisõltuvuse uuringut rahastab Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondi programmi TerVE vahendusel.

Lisainfo: Kätlin Konstabel, Tervise Arengu Instituudi teadur, katlin.konstabel@tai.ee, tel 5667 6540
Teate edastas: Juta Teller, Tervise Arengu Instituut, juta.teller@tai.ee, 659 3970

Alanud südamenädal paneb taas Eestimaa liikuma

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
20. aprill 2015

Alanud südamenädal paneb taas Eestimaa liikuma

Üle Eesti algab täna südamenädal, mida tähistatakse 23. korda. Sarnaselt viimastele aastatele on ka sel korral tähelepanu keskmes liikumine kui üks parimatest viisidest südamehaiguste ennetamiseks.

Südamenädalat koordineeriva Tervise Arengu Instituudi andmetel on südamenädalal toimumas kokku 357 avalikku liikumisüritust. Seda on üle saja enam kui eelmisel aastal. Neile lisandub hulk lasteaedades ja koolides, samuti ettevõtetes korraldatavaid üritusi.

Kepikõnni, jooksu, jalgsi- või rattamatkade kõrval on tulemas ka loenguid ja tervisemõõtmisi, tasuta treeninguid ja sportlikke mänge. Näiteks peetakse Emajõel Valga-Valka politseinike paadimatka, Hiiumaal tuleb fotojaht ning Märjamaal emade käruralli.

Südamenädala eestvedaja, kardioloog Margus Viigimaa sõnul on liikumine vajalik igas vanuses inimestele haiguste ennetamiseks, töövõime tõstmiseks ja hea enesetunde saavutamiseks. Eriti juhib ta tähelepanu istumisele, millest on saanud „uus suitsetamine”, seda südamele võrreldava kahju tekitamise rõhutamiseks.

“Istumine kahjustab südant ja veresooni varem arvatust oluliselt rohkem,” lausus Viigimaa. “Pika ja liikumispausideta istumise käigus tekib kehas rida südant ja veresooni kahjustavaid muutusi: trombiohu tõus, lupjumise kiirenemine, ainevahetuse aeglustumine.”

Südamele tekitatud kahju neutraliseerimiseks on väga oluline roll regulaarsel liikumisel. “Kehaline aktiivsus normaliseerib vererõhku, vähendab „halva“ kolesterooli ja suurendab „hea“ kolesterooli taset, langetab tromboosiriski, vähihaiguse tekkeriski ning alandab stressi ja tõstab meeleolu. Liikumisega parandame ainevahetust, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke,” rõhutas kardioloog.

Eesti Kardioloogide Selts soovitab südame kaitsmiseks 3 kilomeetrit kõndi või 30 minutit ükskõik millist mõõdukat liikumist päevas. Teadusuuringud näitavad, et südamehaiguste ennetamiseks on kõige olulisem liikumisharrastuse regulaarsus, mitte niivõrd intensiivsus.

Südamenädala tegevusi toetab osaliselt Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013–2014″ raames.

Kõikide maakondade südamenädala üritused leiab Terviseinfo portaalist: http://www.terviseinfo.ee/et/sundmused/details/1132-sudamenadal

Lisainfo: prof. Margus Viigimaa, mob 511 0070, margus.viigimaa@regionaalhaigla.ee
Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, tel 659 3906, mob 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Südamenädal Võrumaal 20. – 26. aprill

Südamenädal Võrumaal 20. – 26. aprill

20. – 26. aprillil tähistatakse Eestis juba 23. korda südamenädalat. See nädal on hea aeg pöörata rohkem tähelepanu oma eluviisidele ja alustada positiivsete muudatustega, kuna just vähene liikumine on üheks südamehaiguste riskiteguriks.

Terve aprillikuu jooksul toimub üle Eesti erinevaid liikumisüritusi.

Südamenädala tegevused Võrumaal

20.04.2015

Võru linn:

Linnaorienteerumine

Algus kell 18.00 Võru Spordihoone juures

merlit@naiskodukaitse.ee 

24.04.2015

Võru linn:

Kõik liikuma! Võru – Väimela – Võru

Algus kell 18.00 Võru Vallamaja juures

aira.udras@voru.maavalitsus.ee, 786 8342, 509 6843

Antsla vald:

Jalutuskäik Antsla parkides ja haljasaladel – märka loodus enda ümber

Algus kell 17.00 Antsla kesklinna pargis

kalev@antsla.ee

25.04.2015

Meremäe vald:

Matk Piusa-Ürgoru matkarajal

Algus kell 11.00 Piusa-Ürgoru puhkemaja juures

katre.pinnar@meremae.ee, 785 6666, 5326 7546

Haanja vald:

Südametervise kõnnipäev Taevaskoja matkarajal

Algus kell 9.00 Ruusmäel

sirjeparnapuu@gmail.com, 516 5728

Urvase vald:

Teen südamele head 2015

Algus kell 11.00 Urvaste noorteklubi ruumides

anita@urvaste.ee

26.05.2015

Võru linn:

Kõik liikuma! Võru – Puiga – Võru

Algus kell 12.00 Kuperjanovi jalaväepataljoni parklas

aira.udras@voru.maavalitsus.ee, 786 8342, 509 6843

Vastseliina vald:

Liikumispäev „Liikumine toob tervise“

Algus kell 10.30 Vastseliina suusabaasi juures

maakorraldus@vastseliina.ee, 5647 0610

 

 

Maailma tervisepäeval pööratakse tähelepanu toiduohutusele

Maailma tervisepäeval pööratakse tähelepanu toiduohutusele

Täna tähistataval maailma tervisepäeval, mis seekord keskendub toiduohutusele, kutsub Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kõiki üles tagama toidu ohutu jõudmine talust taldrikule. 2015. aasta maailma tervisepäeva eesmärgiks on juhtida tähelepanu toiduohutuse olulisusele ning tõsta teadlikkust meetmetest, mida saab rakendada igal toidukäitlusetapil alates tooraine tootmisest ja lõpetades toidu taldrikule jõudmisega. Toidukäitlemisahelas on toiduohutuse tagamisel oluline roll igaühel tootjatest tarbijateni. Eestis tähistatakse maailma tervisepäeva koostöös selle valdkonna eest vastutava Põllumajandusministeeriumiga, kellega  koostöös oleme ette valmistanud ja tõlkinud materjale, mida on võimalik kasutada nii maailma tervisepäeva tähistamiseks kui ka hiljem toiduohutuse teema kajastamiseks. Need on saadaval WHO esinduse kodulehelt: http://ee.euro.who.int/. Juhul kui on huvi prinditud postrite vastu, siis palun anda teada meiliaadressil: whoest@euro.who.int.

 

Venekeelsed materjalid venekeeles on saadaval siit:

Poster: https://www.dropbox.com/s/0gbt932jyjudxzj/5keys-RUS.pdf?dl=0

Faktileht: https://www.dropbox.com/s/8s2ggcxijffcqpp/WHD2015_fact-sheet-ru.pdf?dl=0

Videot ei ole, siin on näha, mida on: http://www.euro.who.int/ru/about-us/whd/world-health-day-2015/multimedia

 

Ingliskeelsed  2015. aasta tervisepäeva kodulehed:

Ülemaailmne:  http://www.who.int/campaigns/world-health-day/2015/en/

Euroopa regioon: http://www.euro.who.int/en/about-us/whd/world-health-day-2015

Aktiivsete veredoonorite arv on Eestis oluliselt kasvanud

Tervise Arengu Instituut

Pressiteade

6. aprill 2015

Aktiivsete veredoonorite arv on Eestis oluliselt kasvanud

Eestis käis eelmisel, 2014. aastal, vereloovutusi andmas kokku 36 255 inimest. Kui mullu võrreldes 2013. aastaga doonorite üldarv vähenes ligi kolme protsendi võrra, siis pikemat perioodi arvestades on aktiivsete veredoonorite arv oluliselt kasvanud, näitab Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistika. Vereloovutuskordi oli eelmisel aastal kokku 60 890, seega loovutas üks doonor keskmiselt 1,7 korda verd. Võrreldes vereloovutuskordade arvu 2013. aasta näitajaga, oli tulemus vaid pisut väiksem (0,6%).

„Kui vaadata korduvdoonorite osatähtsust esmas- ja korduvveredoonoritest kokku, siis on see aastaga ühe protsendi võrra kasvanud,“ tõi välja instituudi analüütik Ingrid Valdmaa. „Uute doonorite hulk ajapikku väheneb, aga korduvalt doonoriks olnud inimeste arv suureneb. Nii on näiteks viimase nelja aastaga esmasdoonoreid 20% võrra vähem, kuid korduvdoonoreid on ligi 7% rohkem.“

Doonorite seas oli ka 518 afereesidoonorit. Valdmaa selgitas, et tavalisest täisvere loovutamisest erineb see selle poolest, et afereesidoonorilt eraldatakse protseduuril separaatori abil verest vaid vajalikku verekomponenti ning ülejäänud veri kantakse doonori vereringesse tagasi. Afereesidoonoriks sobivad korduvalt täisverd loovutanud ja hea terviseseisundi ning normis analüüsitulemustega inimesed. Afereesiprotseduure viidi mullu läbi kokku 2145 korral, mis keskmiselt teeb ühe afereesidoonori kohta 4,1 protseduuri aastas. Afereesiprotseduuride hulk on viimase nelja aastaga peaaegu kahekordistunud.

Täna avaldatud andmed sisaldavad esimest korda ka vereloovutuste ülevaadet doonori soo ja vanuserühma lõikes. See näitab, et veredoonorluses on võrdselt esindatud nii mehed kui naised. Samas kui täisverd andvate doonorite seas on pisut enam naisi (51,5%), siis afereesidoonoriteks on arvestades üldist sobivust ootuspäraselt valdavalt mehed (99,8%). „Kui võrrelda vereloovutusi doonori vanuse järgi, siis verekeskustes annetavad verd pigem nooremad ning verekeskuste väljasõitudel on vereloovutajad pigem vanemad inimesed,“ lisas analüütik.

Samuti on esmakordselt avaldatud statistika doonoriks saada soovinud, kuid siiski mittesobinud inimeste kohta. Välja on toodud peamine põhjus, mille alusel on veredoonorlus kas ajutiselt või alaliselt keelatud. Iga kord kui inimene verd andma tuleb, hinnatakse tema doonoriks sobivust, et tagada nii doonori kui doonorivere saajate ohutus. Kokku registreeriti eelmisel aastal doonoriks mittesobivaid inimesi 7955 korral. Peamine põhjus veredoonorlusest kõrvale jäämisel oli inimese madal vere hemoglobiini tase – 43,5% kõigist doonorlusest kõrvale jäänutest.

Kogutud ja kontrollitud doonorverest valmistatud verekomponente kasutatakse rasketel operatsioonidel või sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ja mitmete teiste haiguste puhul. Mullu kasutati verekomponente haiglates üle Eesti kokku 19 454 patsiendi ravis. Seega saab välja tuua, et iga vereloovutus aitas päästa kolme inimese elu.

Veredoonorluse, samuti veretoodete ja nende kasutamise statistika on kättesaadav Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Lisainfo:

Ingrid Valdmaa, Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütik, 659 3813, ingrid.valdmaa@tai.ee;

Helen Noormets, Tervise Arengu Instituudi kommunikatsiooniosakonna juhataja, 659 3987, helen.noormets@tai.ee

TAI: köögiviljade söömine aitab hoida tervislikku kehakaalu

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
6. aprill 2015

 

TAI: köögiviljade söömine aitab hoida tervislikku kehakaalu

Täna algas Tervise Arengu Instituudi järjekordne puu- ja köögiviljade söömist edendav teavitus „Köögiviljad kaalu ei kasvata“, mis sel korral keskendub köögiviljadele. Teavituse eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust ning näidata, et rohkelt köögivilju sisaldav toit aitab tervislikul viisil kehakaalu kontrolli all hoida või seda alandada.

Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist ja toitumisnõustaja Siret Saarsalu ütles, et eelmise aasta  andmetel on Eestis ligi 60% meestest ja pea pooled naistest ülemäärase kehakaaluga (st ülekaalulised või rasvunud). Liigne kehakaal on aga mitmete haiguste või tervisehäirete riskifaktoriks. „Köögiviljade kogus, mida inimesed enamasti viimase nädala jooksul endi hinnangul sõid, on 100-200 grammi päeva kohta,“ lausus Saarsalu. „Minimaalne kogus päevas oleks aga 300 grammi. Neid mehi-naisi, kes söövad päevas köögivilju alla 300 grammi on 71 protsenti.“

Ta selgitas, et tänu suurele vee- ja kiudainetesisaldusele täidavad puu- ja köögiviljad hästi kõhtu, aga annavad samas vähe energiat. Neis on ka minimaalselt rasvu. Kui süüa palju puu- ja köögivilju, saab kõhu täis juba väiksema energiakoguse juures, mis aitabki tagada normaalset kehakaalu. „Erinevalt puuviljadest nõuab köögiviljade söömine üldjuhul rohkem pingutust. Köögiviljad vajavad söömiseks ette valmistamist – puhastamist-tükeldamist – ning seeläbi ka menüü planeerimist ja oskusi neist mitmekesiseid roogi valmistada.“

Inspiratsiooni ammutamiseks annavad toidublogijad veebilehel toitumine.ee soovitusi köögiviljatoitude valmistamiseks ning huvilistel on võimalik tellida endale e-mailile igapäevaselt ka ühe köögiviljatoidu retsept. Lisaks on teavitusse kaasatud söögikohti, kes teevad kampaania ajal köögiviljarikastele toitudele soodustusi või pakuvad erimenüüd. 14. aprillil alustab ringsõitu köögiviljalavka, mis peatub Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Türil erinevates asukohtades. Lavka pakub sooja köögiviljatoitu ja jagab infomaterjale. Teavitus toimub ka raadios, teles, välimeedias ning internetis.

Puu- ja köögivilju tuleb süüa vähemalt viis portsjonit ehk 500 grammi päevas. Viiest portsjonist kolm võiksid olla köögiviljad ja kaks puuviljad. Toidusoovitustes ei loeta köögiviljade hulka kartulit, mis on koos teraviljadega tärkliserikaste toitude grupis. Eelistama peaks värskeid või külmutatud vilju konserveeritutele ning arvesse lähevad köögiviljad igasugusel kujul (niisama näksides, salatites, toitude koostises).

Teavitust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014″ raames.

https://www.youtube.com/watch?v=aOcHha5O_yo

https://www.youtube.com/watch?v=d9mUrN7XU84

 

Lisainfo:  Helen Noormets, Tervise Arengu Instituudi kommunikatsiooniosakonna juhataja, 659 3987, helen.noormets@tai.ee

 

Helen Noormets

Kommunikatsiooniosakonna juhataja

Tervise Arengu Instituut

telefon 659 3987

mobiil 56240735

e-post helen.noormets@tai.ee

 

Uuring: igapäevasuitsetamine on vähenenud, ülekaalulisus kasvab

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
27. märts 2015

Uuring: igapäevasuitsetamine on vähenenud, ülekaalulisus kasvab

Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu kohaselt on Eestis hakanud vähenema igapäevasuitsetajate hulk, kuid jätkuvalt on probleemsed kehalise aktiivsuse ja ülekaalu näitajad.

„Võrreldes 2014. aasta kevadel tehtud uuringu tulemusi 2012. aasta uuringuga, selgub, et lõpuks ometi on vähenenud igapäevasuitsetajate osa nii meestel kui naistel peaaegu kõigis vanuserühmades,“ rõõmustas uuringu koordinaator, Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Mare Tekkel.

Samas on suurenenud vanemate kui 45-aastaste meeste ja vanemate kui 25-aastaste naiste hulgas nende osa, kes suitsetavad päevas rohkem kui 20 sigaretti. „Rohkem kui kolm korda suurenes aga e-sigarettide kasutajate osa,“ lisas Tekkel. „Noortest 16–24-aastastest meestest oli seda kasutanud vähemalt mõni kord aastas 42 protsenti, naistest 35 protsenti. Vanuse kasvades e-sigareti kasutamine vähenes.“

Alkoholitarvitamise juures tõi Tekkel välja, et kuigi vähemalt mõni kord nädalas alkoholi, seejuures õlut tarvitanute osa, vähenes pea kõigis vanuserühmades, siis ohumärgina tuleb võtta vähemalt kord kuus kuue või rohkema annuse (s.o keskmise inimese alkoholimürgistuse tekke lävikogus) alkoholi tarvitajate osa suurenemist – selliste meeste osa suurenes 50 ja naistel 15 protsendini.

Jätkuvalt on probleemsed ka eestimaalaste kehalise aktiivsuse näitajad. Tervisespordiga ei tegele üldse 39 protsenti meestest ja 32 protsenti naistest, kes seda tervise tõttu teha saaksid. See on tõenäoliselt ka üks põhjustest miks ülekaaluliste osa on meestel tõusnud 39, naistel 28 protsendini. Rasvunute osa jäi meestel siiski samale tasemele (19%), naistel suurenes minimaalselt (20 protsendini), oluliselt tõusis rasvunute osa aga noorte meeste seas. Seega on ligi 60% Eesti meestest ja pea pooled naistest ülemäärase kehakaaluga.

Viimase 12 kuu jooksul juhupartneriga vahekorras olnutest ei kasutanud mitte kunagi kondoomi (ise või partner) 46 protsenti inimestest ja nende osa on suurenenud paari protsendi võrra. Kondoomi mittekasutamine suureneb koos vanusega.

Kunagi on tarvitanud kanepit vastanutest 19 protsenti – neist viimase aasta ja/või 30 päeva jooksul tegi seda 27 protsenti meestest ja 13 protsenti naistest. Võrreldes 2010. aastaga, mil seda viimati uuriti, on näitaja meestel suurenenud ja naistel vähenenud. „On mõtlemapanev, et 16–24-aastastest kanepit kasutanud meestest oli seda kasutanud viimasel ajal 57 protsenti, sama vanuserühma naistest 25 protsenti“, märkis Mare Tekkel.

Esmakordselt koguti uuringuga ka andmeid päevitamise ja solaariumi kasutamise kohta. Selgus, et päikese käes viibib sageli või alati päevitamise eesmärgil 14 protsenti mehi ja 27 protsenti naisi, seejuures 45 protsenti 16–24-aastastest naistest. Viimase 12 kuu jooksul käis solaariumis kümme või rohkem korda üks protsent meestest ja neli protsenti naistest, seejuures 14 protsenti noortest naistest.

Uuringust selgunud kurioosumina tõi aga uuringu koordinaator välja selle, et 14 protsenti meestest ja neli protsenti Eesti naistest ei pese hambaid kas iga päev või ei pese üldse!

Mare Tekkel lisas kokkuvõtteks, et vaatamata kõigele ei ole oma tervist halvaks või üsna halvaks hindavate inimeste osatähtsus (11 protsenti meestest, üheksa protsenti naistest) aastatega suurenenud ja tervena elatav eeldatav eluiga on kõigis vanuserühmades kasvanud, kuid on meestel endiselt hulga lühem kui naistel.

Lisaks leiab uuringust ka vastuseid arstiabi ja ravimite kasutamise, inimeste terviseseisundi ning ennetusmeetmete kasutamise, aga ka liiklusohutuse valdkonna kohta. Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringut on tehtud iga kahe aasta järel alates 1990. aastast. Uuringus osalevad 16–64-aastased elanikud.

Uuringutabelid on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi kodulehel uuringute andmebaasis: http://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Tervise Arengu Instituut hakkab uurima noorte teadmisi ja käitumist HIV-i teemal

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
26. märts 2015

Tervise Arengu Instituut hakkab uurima noorte teadmisi ja käitumist HIV-i teemal

Tervise Arengu Instituut viib sel kevadel viiendat korda läbi üle-eestilist uuringut „HIV-temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas“, mis hõlmab 14-29-aastaseid noori.

Uuringu eesmärk on saada regulaarne ülevaade noorte riskikäitumise tasemest ja seda mõjutavatest teguritest. Käsitlemist leiavad teemad on teadmised ja väärarusaamad seoses HIV-i levikuteedega, suhtumine HIV-i nakatunud inimestesse, seksuaaleluga alustamine ja seksuaalpartnerid, kondoomi kasutamine ja sellega seotud hoiakud ning sõltuvusainete tarvitamine.

14-18-aastaste puhul toimub andmete kogumine koolide külastamise käigus. Kokku osaleb uuringus 48 kooli üle Eesti. Täname kõiki koole, kes andsid oma nõusoleku uuringus osaleda.

Kolmele tuhandele 19-29-aastasele noorele saadetakse kirja teel personaalne uuringukutse. Seni on olnud võimalik ankeeti täitsa elektrooniliselt, mis on lihtsaim ja kiireim viis. Järgmisel nädalal saadetakse osalejatele ka paberankeet.

Tervise Arengu Instituut palub kõikidel, kes on saanud noorteuuringu kutse, leida aega küsimustele vastamiseks ning uuringus osaleda. Mida rohkem inimesi osaleb, seda täpsem on ülevaade olukorrast Eestis.

Uuringutulemusi kasutab Tervise Arengu Instituut HIV-i ja seksuaaltervisevaldkonna tegevuste paremaks planeerimiseks.

Uuringu tulemuste põhjal valmib raport 2016. aasta alguseks.

Varasemate uuringute tulemustega saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi kodulehel uuringute andmebaasis. Eelmine uuring toimus 2010. aastal.

Lisainfo: Liilia Lõhmus. Tervise Arengu Instituudi analüütik, liilia.lohmus@tai.ee; Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Tervise Arengu Instituudis arutleti kuidas lõpetada tuberkuloosiepideemia

Tervise Arengu Instituut

Pressiteade
24. marts 2015

Tervise Arengu Instituudis arutleti kuidas lõpetada tuberkuloosiepideemia

Maailma Terviseorganisatsioon on võtnud eesmärgiks kaotada 2035. aastaks maailmast tuberkuloosiepideemia. Kas tuberkuloosivaba Eesti on unistus või saavutatav eesmärk, arutati tänasel rahvusvahelisel tuberkuloosipäeval Tervise Arengu Instituudis.

Kuigi tuberkuloosilevikus ja -ravis on viimastel aastatel toimunud märkimisväärne areng paremuse suunas, on see endiselt üks enam ohvreid nõudev nakkus maailmas. Euroopas registreeriti 2013. aastal ligi 65 000 tuberkuloosi haigusjuhtu.

Eesti tuberkuloosiregistri juhataja Piret Viiklepa sõnul on registreeritud tuberkuloosijuhtude arv Eestis olnud alates 2000. aastast languses ning vähenenud 812 juhult 246 juhuni eelmisel aastal. „Kuid tuberkuloosihaigete arv 100 000 inimese kohta on meil siiski üle kahe korra kõrgem kui Põhjamaades,“ lausus Viiklepp.

Ta lisas, et Eesti tuberkuloosiepideemia omapäraks on üks kõrgemaid ravimresistentsete tuberkuloosijuhtude (M/XDR-TB) osakaale Euroopa Liidus ning Eesti on kuulutatud ravimresistentse tuberkuloosi ohumaaks. „Igal viiendal ja üle poolte varem ravi saanud tuberkuloosihaigetest on ravimresistentsed tuberkuloosivormid.“

Eestis on ka suur kaksikdiagnoosiga ehk HIV-positiivsete tuberkuloosihaigete osakaal – aastatel 2007-2014 vastavalt 9 kuni 15,6 protsenti tuberkuloosihaigetest.

Viiklepa sõnul tuleb Eesti tuberkuloosivabaks muutmisel jätkata seniste tegevustega, kuid peame senisest tõhusamalt lisaks patsientide terviseprobleemile lahendama ka sotsiaalseid probleeme ning võimalusel pakkuma abi erinevate murede lahendamisel ühes kohas.

„Lisaks on meie järgmiste aastate eesmärgiks tuberkuloosi võimalikult vara avastatud juhtude osakaalu tõstmine ning tuberkuloosihaige kontaktsete väljaselgitamise ja tervisekontrolli kutsumise korra loomine,“ lisas Viiklepp. „Tuberkuloos on õhu teel leviv piisk-nakkushaigus ning üks nakkuslik kopsutuberkuloosihaige võib aastas nakatada 10-15 inimest. Eelkõige on ohustatud haige perekond, töökaaslased, tutvusringkond ».

Maailma Terviseorganisatsiooni prognoosi kohaselt langeb tuberkuloosi haigestumine  praegu kaks protsenti aastas, kuid olemasolevaid teenuseid optimeerides oleks võimalik saavutada 10 protsenti langust aastas.

Ülevaade tuberkuloosist Euroopas, sh riikide profiilid (inglise keeles): http://ecdc.europa.eu/en/publications/_layouts/forms/Publication_DispForm.aspx?List=4f55ad51-4aed-4d32-b960-af70113dbb90&ID=1278

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

Konverentsil räägitakse riigi ja omavalitsuse koostööst kohaliku alkoholipoliitika kujundamisel

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
17. veebruar 2015

Konverentsil räägitakse riigi ja omavalitsuse koostööst kohaliku alkoholipoliitika kujundamisel

Eesti Tervislike Linnade Võrgustik ja Tervise Arengu Instituut korraldavad kolmapäeval, 18. veebruaril konverentsi, mille põhiteema on kohalik alkoholipoliitika ning küsimus, kas alkoholikahjude ennetamine ja vähendamine on riigi või kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Eesti Tervislike Linnade Võrgustiku juhatuse liikme Anu Varese sõnul on alkoholiga seotud problemaatika pälvinud Eestis viimasel ajal suurt tähelepanu ja sellest tulenevalt valiti ka tänavuse konverentsi teema. „Konverents annab osalejatele hea ülevaate sellest, kuidas kohaliku tasandi ja riigi koostöös alkoholikahjusid ennetada ning vähendada,“ lausus Vares.

Ta lisas, et konverentsil tutvustatakse esmakordselt Tervise Arengu Instituudi, Eesti Tervislike Linnade Võrgustiku ja Terve Eesti SA koostööprojekti „Rahvatervisealase pädevuse suurendamine Eesti paikkondades“.

Projekti üheks osaks on Kuressaares, Põltsamaal ja Põlva vallas elluviidav kohaliku alkoholipoliitika pilootprogramm, mille eesmärk on vähendada kohaliku omavalitsuse territooriumil alkoholi kättesaadavust, alaealiste alkoholitarvitamist ja sellega seotud kahjusid. Projekti raames toimuvad selle aasta jooksul ka erinevad koolitused, et kohalikul tasandil tugevdada rahvastiku tervise edendamise kompetentse.

Lisaks räägitakse päeva jooksul millised on alkoholipoliitika tõenduspõhised meetmed ning arutletakse, mida saab kohalik omavalitsus teha selleks, et toetada kogukonna heaolu ja inimeste tervislikke valikuid. Oma kogemusi jagavad Pärnu ja Kuressaare linn. Rakvere abilinnapea räägib omavalitsuse võimalustest kohalike elanike parema elukvaliteedi toetamisel.

Konverentsi „Kohalik alkoholipoliitika – riigi ja omavalitsuse koostöö“ lõpetab paneeldiskussioon, mille fookuses on küsimus, kas alkoholikahjude ennetamine ja vähendamine on riigi või kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Konverents toimub kella 11–16 Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskus (Ehitajate tee 150). Täpse päevakava leiab siit. Konverentsi rahastatakse Norra toetusest 2009–2014 rahvatervise programmi raames.

2002. aastal loodud MTÜ Eesti Tervislike Linnade Võrgustik eesmärk on tervise edendamine ja tervisliku elukeskkonna arendamine Eesti kohalikes omavalitsustes. Võrgustikku kuulub 14 liiget: Elva, Haapsalu, Jõgeva, Kallaste, Keila, Kunda, Kuressaare, Narva, Paide, Põltsamaa, Pärnu, Rakvere ja Võru linn ning Põlva vald.

Lisainfo: Anu Vares, Eesti Tervislike Linnade Võrgustiku juhatuse liige, 516 9750, anu.vares@kuressaare.ee; Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Uuring: Eesti laste kehaline aktiivsus ei ole piisav optimaalse tervise säilitamiseks

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
5. jaanuar 2015
Tervise Arengu Instituudi (TAI) osalusel läbi viidud uuringust selgub, et enamus Euroopa, sh Eesti lastest ei ole kehaliselt piisavalt aktiivsed.
Rahvusvaheliste soovituste järgi on lastele vaja vähemalt 60 minutit mõõdukat kuni tugevat kehalist aktiivsust päevas. Eestis oli tervise säilitamiseks optimaalsel määral aktiivsed vaid 13% 2-10-aastastest tüdrukutest ning 27% poistest.
TAI on alates 2007. aastast osalenud üle-euroopalises laste terviseuuringus IDEFICS, milles uuriti üle 10 000 lapse kaheksast Euroopa riigist. Uuringu käigus mõõdeti ka laste kehalist aktiivsust, mille tulemustest ilmus hiljuti kokkuvõte ajakirjas International Journal of Obesity.
„Kui soovitustele vastavalt (st vähemalt 60 minutit mõõdukat kuni tugevat aktiivsust) käitus 13% uuringus osalenud Eesti tüdrukutest ja 27% poistest, siis ka teistes uuringus osalenud maades oli olukord samalaadne,“ selgitas TAI teadur Kenn Konstabel. „Tüdrukutest olid vähemalt 60 minutit aktiivsed 2-15% ja poistest10-34%. Aktiivseimad tüdrukud on Rootsis ja poisid Belgias, kõige vähem aktiivsed on tüdrukud Küprosel ja poisid Itaalias.“

Joonis näitab soovituste järgimist maade kaupa. Roheline osa kujutab lapsi, kes on aktiivsed vähemalt tund aega päevas, kollane osa neid, kes on aktiivsed pool tundi kuni tund päevas.
Konstabel lisas, et uuringust tuli samuti välja, et maades, kus lapsed on kõige vähem aktiivsed, on ka ülekaaluliste laste protsent suurim. „Kõigis maades olid tüdrukud oluliselt vähem aktiivsed kui poisid.“
Uuringus jaotati laste päevane aktiivsus kolmeks kategooriaks: mõõdukas kuni tugev aktiivsus (nt jooksmine või trenn), kerge aktiivsus (nt kõndimine) ja isumine. Kui mõõduka ja tugeva aktiivsuse osakaal vanuse kasvades pisut suurenes (2-aastastel poistel keskmiselt 24 minutit päevas, 10-aastastel keskmiselt 48 minutit päevas), siis palju rohkem kasvas istudes veedetud aeg (vastavalt 237 ja 378 minutit), samuti kahanes kerge aktiivsus (vastavalt 410 ja 360 minutit).
Varasemast on teada, et istudes veedetud aeg suureneb Eesti lastel ka peale 10. eluaastat, kuid mõõdukat kuni tugevat aktiivsust jääb kooliealistel lastel iga aastaga vähemaks. Samuti on nädalavahetustel aktiivsus enamasti väiksem kui tööpäevadel.
Kehaline aktiivsus on oluline optimaalse tervise tagamiseks: see mõjutab nii südame-veresoonkonna tervist, luutihedust kui ka ülekaalulisuse tõenäosust, samuti aitab üle saada stressist.
Lingid avaldatud artiklitele:
http://www.nature.com/ijo/journal/v38/n2s/pdf/ijo2014144a.pdf
http://www.plosone.org/article/info%3Adoi%2F10.1371%2Fjournal.pone.0060871
Lisainfo: Kenn Konstabel, Tervise Arengu Instituudi teadur, kenn.konstabel@tai.ee; 5667 6445; Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, maris.jakobson@tai.ee; 5302 2737

 

Algas energiajookide tarbimise ohtudest teavitav kampaania “Energiajook ei küta”

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
8. detsember 2014

 

Tervise Arengu Instituut (TAI) saatis üle Eesti kõigisse haridus- ja tervishoiuasutustesse plakatid ja brošüürid, mis tõstavad elanikkonna teadlikkust energiajookide toime ja tarbimise ohtude kohta.

“Teavituskampaania sõnumiga “Energiajook ei küta” püüame kummutada arusaama, et energiajoogid annavad energiat. Ei anna, pigem võtavad organismilt viimase energia,” ütles TAI mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Anneli Sammel. “Eriti murelikuks on meid teinud suhteliselt suur energiajookide tarbimine ja populaarsus noorte hulgas.“

Kokku jagatakse üle Eesti kõigisse haridus- ja tervishoiuasutustesse 2000 plakatit ning 100 000 energiajookide toimet lahtiseletavat brošüüri. Plakatid ja brošüürid on nii eesti kui ka vene keeles. Samuti on TAI koostanud energiajookide kohta esitlusmaterjali, mida saab kasutada abivahendina koolitunnis või loengute andmisel.

Eelmisel aastal Põllumajandusministeeriumi tellimusel läbiviidud energiajookide tarbimise uuringu tulemused näitasid, et energiajooke tarbitakse vähese teadlikkuse tõttu peamiselt janu pärast ja energia saamiseks. Uuringu andmeil on kõige enam regulaarseid energiajookide tarbijaid vanuserühmas 15-18, energiajookide tarbimist alustatakse juba 10aastaselt.

Selle nädala alguses avaldati Põllumajandusministeeriumi, Tarbijakaitseameti, Tervise Arengu Instituudi ning Veterinaar- ja Toiduameti välja töötatud „Hea tava energiajookide turustamiseks“, millest tuleks edaspidi lähtuda energiajookide märgistamisel, reklaamimisel ja müügiks esitlemisel.

Teavituskampaania “Energiajook ei küta” tellis Põllumajandusministeerium.

Plakati näidis on lisatud ka manusesse. Selle saab ka allalaadida siit.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Õpilaste arvates teeb koolitoit targaks ja tugevaks

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
19. november 2014

Tervise Arengu Instituudi korraldatud õpilaste omaloomingukonkursile „Reklaam koolitoidule“ laekus kokku 556 tööd, mille peamiseks sõnumiks oli, et koolitoit teeb targaks ja tugevaks. Konkursi esikohad läksid Tallinna Reaalkooli ja Tõrva Gümnaasiumi õpilasele.

Konkursile olid oodatud 1.–12. klassi õpilaste plakatid ja videod, mis reklaamiksid koolitoitu ja veenaksid noori koolitoitu sööma. Töid hinnanud žürii sõnul oli tervislikkuse kõrval välja toodud ka seda, et koolitoit on maitsev ja tasuta ning et seda tasub eelistada kiirtoidule ja näksimistele, sest sellest saab jõudu kogu päevaks.

Koolinoorte videod, mida laekus konkursile kokku 18, aga kummutasid müüti, et koolitoitu kõigile ei jätku. Parima video auhind läks Lasnamäe Gümnaasiumi 11. klassile (autorid Liina Savtšik ja Ellen Zazimko).
Algklasside vanusrühma võitjad:

I koht Alex Eric Aru – Tallinna Reaalkool, 4.b klass
II koht Kaur Maanus Kartus – Käina Gümnaasium, 4. klass
III koht Robert Rannu – Suuremõisa Lasteaed-Põhikool, 1. klass

Põhikooli vanusrühma võitjad:

I koht Kaie Leppik – Tõrva Gümnaasium, 9.b klass
II koht Roland Uuspalu – Tõrva Gümnaasium, 9.a klass
III koht Marianne Laura Saar – Aruküla Põhikool, 8. klass

Parim video: Lasnamäe Gümnaasium,
Žürii poolt ära märgitud tööd
· Markus Jõgi, Rakvere Gümnaasium, 4.b klass
· Rasmus Holmberg, Tallinna Arte Gümnaasium, 3.a klass
· Madli Saarela, Konguta kool, 4. klass
· Hugo Leinola, Tallinna Arte Gümnaasium, 3.a klass
· Karl-Aleksander Sloog, Tõrva Gümnaasium, 9.a klass
· Jana Švedova, Tallinna Humanitaargümnaasium, 7.c klass
· Taido Purason, Tõrva Gümnaasium, 9.a klass
· Liisa Maria Vokk, Tallinna 32. Keskkool, 7.b klass
· Berit Paidra, Valga Põhikool, 8.d klass
Kõigi võitnud ja äramärgitud töödega saab tutvuda Terviseinfo portaalis või Tervise Arengu Instituudi Facebooki lehel.

Võitnud õpilastele on auhindadeks ekstreemkaamera ja raamatupoe kinkekaart. Parima video esitanud grupile on auhinnaks LCD-teler, mis jääb klassi või kooli käsutusse.

Kaheksandat korda toimunud konkursi eesmärgiks on pöörata suuremat tähelepanu koolitoidu temaatikale ning innustada koolitoitlustajaid kooliõpilaste tööde varal muutma sööklate toit mitmekesisemaks, uudsemaks ja sööklad meeldivamaks paigaks.
Manuses on kaasas algklasside arvestuse võidutöö, mille autor on Alex Eric Aru, Tallinna Reaalkooli 4.b klassist.
Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, tel 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Noorte terviseprojekte iseloomustab mitmekülgsus ja uudsed lähenemised

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
12. november 2014

Tervise Arengu Instituudi noorte terviseteemaliste projektide konkursile TEIP ehk Tervist Edendava Idee Projekt saabus sel aastal 51 projekti, neist 24 nooremast ja 27 vanemast vanuserühmast. Sel aastal iseloomustab projekte mitmekülgsus ning hõlmatud on erinevad tervisevaldkonnad. Uudsena hakkas silma nutiseadmete kasutamine.
Konkursi projektijuhi Lembi Posti sõnul keskendusid noored palju liikumis- ja sportimisvõimaluste parandamisele, samuti soovitakse parandada toitumisharjumusi. Paljude projektide eesmärk on millegi konkreetse elluviimine – nt korraldada spordiüritus, teha õppefilm või viia läbi teemapäevi.
„Tähelepanu väärib, et projektides on mõeldud sellele, kuidas noorte tervisekäitumist kõige efektiivsemalt kujundada. Näiteks kasutatakse nutiseadmeid, mida on võimalik siduda tervistedendavate tegevustega,“ lausus Posti. Ta lisas, et enamik projekte on suunatud noortelt noortele, kaasates mõnel juhul ka lapsevanemaid ja kohalikke organisatsioone.
Projektide hindamisel lähtus žürii idee uudsusest ja omapärast, mõjust tervisekäitumise kujundamisele, läbimõeldud tegevuskava olemasolust ja sisukusest, projekti jätkusuutlikkusest ja haaratava sihtgrupi suurusest.
Võitnud terviseprojektid saavad igaüks kuni 640 eurot nende elluviimiseks. Lisaks ootab parimaid projekte ka seiklusmatk või -mäng.
Võitnud projektid nooremas vanuserühmas (8. klass ja nooremad):

I koht – Salme Põhikool, 8. klass, Hedy Läets, „Üheskoos tegutsedes terveks ja rõõmsaks“
II koht – Miina Härma Gümnaasium, 8.b klass, Richard Luhtaru, „Tour de Tartu“
III koht – Kiviõli Vene Kool, 7. klass, Diana Ragni, „Terves kehas on terve vaim“

Võitnud projektid vanemas vanuserühmas (9. klass ja vanemad):

I koht – Kuressaare Noorte Huvikeskus, 10.b klass, Minni Tang, „Internet ja Outernet“
II koht – Hugo Treffneri Gümnaasium, HTG roheliste ring, Birgit Kuslap, Rein Leetmaa, HTG roheliste ökonädal “Puhka terveks!”
III koht – Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium, 12. klass, Anastassia Guljakina, Tervisefoorum põhikoolis „Liikudes ja süües tervemaks”

Võitnud projektidega saab tutvuda Terviseinfo veebilehel: http://www.terviseinfo.ee/et/konkursid/tervist-edendava-idee-projekt/tulemused-teip

Konkurssi „Tervist edendava idee projekt“ ehk TEIP on Tervise Arengu Instituut korraldanud alates 2004. aastast. Konkursile on oodatud huvitavad ja uudsed ideed, kuidas muuta koolikaaslaste, vanemate või kogukonna käitumist ja hoiakuid tervislikumaks ning muuta kool või koduümbrus meeldivamaks paigaks. Idee peavad noored hiljem kas ise või koos oma koostööpartneritega ellu viima.

Lisainfo: Lembi Posti, Tervise Arengu Instituudi spetsialist, 659 3977, lembi.posti@tai.ee; Maris Jakobson, avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Tervishoiu jooksevkulude maht oli eelmisel aastal 1,12 miljardit eurot

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
27. oktoober 2014

Tervise Arengu Instituudi kogutud andmetel oli 2013. aastal tervishoiu jooksevkulude maht 1,12 miljardit eurot. Tervishoiukulude arvestamisel on esmakordselt Eestis rakendatud uut metoodikat ning toimunud on ka muudatused mõistete osas.
Tervishoiu jooksevkuludest enamiku, 66,4%, moodustasid Eesti Haigekassa kulutused. Leibkondade kulutused moodustasid jooksevkuludest 22,3% ja valitsuse omad 9,5%.
Eesti Haigekassa kulutas absoluutsummas enim hospitaliseeritud patsientide ravile, seda 270 miljonit eurot. Järgmine suurem kulugrupp olid kulutused põhilistele meditsiini ja diagnostikateenustele 152,4 miljoni euro ning retseptiravimite kompensatsioonile 103,4 miljoni näol.
Leibkondade omaosalusest hõlmasid suurima osa kulutused retseptiravimitele, kokku 61,6 miljonit eurot. Hambaravile kulutasid leibkonnad omaosalusena 60,9 miljonit eurot ning käsimüügiravimitele 40,7 miljonit eurot.
Keskvalitsuse kulutustest moodustasid suurima osa kulutused patsiendi transpordile ja päästetegevusele, kokku 28,9 miljonit eurot. Sellest enamiku moodustas kiirabiteenuse finantseerimine. Järgmine suurem kulugrupp oli varajase haigestumise seire programmid 18,4 miljoni euroga. Sellest oluline osa oli suunatud HIV-nakkuse vastu võitlemiseks. Kolmas suurem valitsuse tervishoiu kulugrupp oli hospitaliseeritud patsientide õendusabi 13,6 miljoni euroga.
Tervisehoiukulude arvestamisel on tänavu varasema System of Health Accounts (edaspidi SHA) 1.0 metoodika asemel rakendatud SHA 2011 metoodikat. Tegemist on rahvusvaheliselt standardiseeritud raamistikuga, mida kasutatakse tervishoiukulude süstemaatiliseks hindamiseks. Lähiaastatel võtavad sama metoodika kasutusele kõik tervishoiukulude hindamisega tegelevad riigid.
Eesti kontekstis toimus oluline muudatus mõistete osas. Varasemalt valdavalt kasutusel olnud tervishoiu kogukulude mõiste asemel kasutatakse kulutuste iseloomustamiseks tervishoiu jooksevkulude mõistet. Lühidalt öeldes tähendab see seda, et kapitalikulud on jäetud tervishoiukulude arvestusest välja.
Lisaks rahvusvahelisele metoodika muutusele uuenes ka Eesti leibkondade tervishoiukulude arvestusmetoodika. Varasemalt leibkonna eelarve uuringul põhinev metoodika asendati tervishoiuteenuste osutajate majandustegevusel baseeruva arvestusega.
Tervishoiukulude detailsemad andmed leiab Tervise Arengu Instituudi kodulehelt tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist (www.tai.ee/tstua) ja tervisestatistika osakonna materjalide juurest.
Tervise Arengu Instituut juhib tähelepanu, et hetkel andmebaasis olevad 2013. aasta andmed on esialgsed. Lisaks tuleb eelmise aasta kulude võrdlemisel varasemate aastate omadega pidada silmas, et mõningad kulude erinevused võivad olla tingitud metoodilistest uuendustest.
Täpsemalt tervishoiukuludes ja metoodikas toimunud muudatusest antakse ülevaade 2013. aasta tervishoiukulude analüüsis, mis avaldatakse käesoleva aasta 30. detsembril. Varasemate aastate tervishoiukulude andmed on TAI-l plaanis SHA 2011 kujule viia järgmise aasta märtsis.
Lisainfo: Harles Luts, Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütik, 659 3816, Harles.Luts@tai.ee; Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Uuring: laste probleemne arvutikasutus on seotud kehvema tervise ja meeleoluga

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
20. oktoober 2014

Eesti 2. ja 8. klasside õpilaste seas läbi viidud uuring näitas, et liigne arvutikasutus on seotud halvema meeleolu, üksildustunde, apaatia ja väsimusega ning seda nii poiste kui tüdrukute seas. Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös tehtud laste digisõltuvuseteemalises küsitluses osales kokku ligi 2000 last Eesti eri paigust.
Uuringu koordinaator Kätlin Konstabeli sõnul selgus seegi, et kui 8. klassi lapsed said esimest korda arvuti juurde keskmiselt umbes 6-aastaselt, siis nooremas vanuserühmas oli see aeg oluliselt varem – umbes 4,5-aastaselt.
Kuna laste arvutikasutusharjumuste kujunemisel ja märkamisel on suur roll perel, osalesid uuringus ka lapsevanemad. „Umbes 40% lapsevanematest mõlemas vanuserühmas peab arvutile ligipääsu piiramist tavaliseks karistusvahendiks. Samas arvas 10% 2. klassi laste vanemaid ja 21% 8. klassi laste vanemaid, et pole olemas sellist asja, nagu liigne arvutikasutus,“ nentis Konstabel.
Ta lisas, et probleemne arvutikasutus seostus ka vanemate negatiivsema üldhinnanguga lapse tervisele. Liigset arvuti kasutavad lapsed olid ka oluliselt väiksema uneaja ning kehalise aktiivsusega. „Peredes, kus läbisaamine parem, oli ka lastel arvutikasutusega vähem probleeme,“ märkis Konstabel.
Probleemseks saab arvutite ja teiste nutiseadmete kasutamist hinnata siis, kui hakkavad ilmnema muudelegi sõltuvustele iseloomulikud tunnused: tekib vajadus olla üha rohkem võrgus, sellele mõeldakse pidevalt, võimaluse puudumisel ollakse ärritunud ja arvutikasutamise kohta hakatakse teistele valetama. Tihti on siis häiritud ka muud eluvaldkonnad – tekivad probleemid koolis või tööl, kannatab tervis, suhted lähedaste ja sõpradega, n-ö päriselu jääb tahaplaanile. Maailmas läbi viidud uuringud näitavad, et kõige suuremas ohus on need lapsed ja täiskasvanud, kel on välja kujunenud harjumus kasutada arvuteid ja nutiseadmeid eelkõige hea enesetunde saavutamise eesmärgil.
Laste internetisõltuvuse levimus- ja sekkumisuuringu ehk digilapse uuringu eesmärgiks oli selgitada välja digisõltuvuse probleemi tõsidus Eesti lastel, samuti selle probleemiga seotud tegurid – peresuhted, tervis, kooliedukus ja muud.
Projekt jätkub veelgi ning selle raames koolitatakse digisõltuvuse teemadel nii pereterapeute kui õpetajaid. Järgmises etapis viiakse läbi ka erinevaid sekkumistegevusi – perenõustamisi, infomaterjalide jagamist ja digisõltuvuse teemalisi tunde koolides. Seejärel tehakse kordusuuring, et teada saada, kas ja milliseid muutusi on toimunud.
Projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ning seda kaasfinantseerib Eesti riik läbi programmi TerVE.
Lisainfo: Kätlin Konstabel, Tervise Arengu Instituudi teadur, 5667 6540, katlin.konstabel@tai.ee; Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Taas algab ennetuskampaania „Vähem on parem”

Tervise Arengu Instituut
20. oktoober 2014

Tervise Arengu Instituut viib alates esmaspäevast, 20. oktoobrist taas läbi alkoholi liigtarvitamise ennetuskampaaniat „Vähem on parem”. Selle eesmärk on anda mõtteainet vaagimaks, mida inimene alkoholitarvitamisega tegelikult võidab ja mida kaotab.

2012. aastal tarvitati Eestis elaniku kohta 10,4 liitrit absoluutset alkoholi. Kuulume sellega maailmas ühtede enim alkoholi tarvitavate riikide hulka. Alkoholitarvitamist võib pidada Eesti ühiskonnas normiks, seda teeb enamik ja alkoholitarvitamist ei pea põhjendama. Täna ei küsita „miks sa jood?”, vaid „miks sa ei joo?”.
Üle riskipiiride tarvitas alkoholi 2012. aastal 20% meestest ja 12,9% naistest, need numbrid on paari viimase aastaga võrreldes vähenenud.

Kampaania kutsub üles inimesi mõtlema, milline on alkoholi roll nende elus („miks ma joon?”) ning milliseid positiivseid muutusi võiks nende elus toimuda alkoholitarvitamise vähendamise tulemusel. Kampaanias jutustavad oma lugu erinevad inimesed, näidates, et hea elu ei pea sisaldama alkoholi, pigem vastupidi.
Kampaania pikem eesmärk on kujundada uut normaalsust, kus alkoholitarvitamine ei oleks eduka, kaasaegse elustiili osa.

Kampaaniat rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013–2014” raames ja see on osa Tervise Arengu Instituudi tegevuskavast alkoholi liigtarvitamise kahju vähendamiseks.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee

Suitsuprii klassi tiitlile hakkab võistlema 886 klassi

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
9. oktoober 2014

Tervise Arengu Instituudi ennetusprogrammis Suitsuprii Klass osaleb sel aastal üle Eesti kokku 886 klassi 15 045 õpilasega. Euroopas üks levinumaid noortele suunatud suitsetamisvastaseid ennetusprogramme toimub meil juba 13. korda.
Programmis osalevad õpilased on oma allkirjaga lubanud jääda kogu võistluse perioodil ehk oktoobrist aprillini, tubakavabaks. Lisaks suitsetamisele ei tohi tarbida ka muid suitsuvabasid tubakatooteid ega teha vesipiipu või e-sigaretti.
Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste osakonna juhataja Anneli Sammel selgitas, et kui mõni õpilane hakkab võistluse jooksul suitsetama või ei suuda sellest loobuda, langeb klass võistlusest välja. Eelmisel aastal oli nende klasside protsent, kus kõik õpilased jäid kuue kuu jooksul suitsupriiks, 85.
Sammeli sõnul on suitsupriiks jäänud klasside arv iga-aastaga tõusnud. „Veel kolm aastat tagasi oli programmi edukalt lõpetanud klasside protsent 79,“ lausus ta. „Kuigi riiklikul tasemel ei ole seni tubakateemalist ennetustööd tehtud, on koolide ja õpetajate huvi ennetustöö materjalide ja tegevuste vastu suur. Õpetajad teevad palju ise, et õpilasi motiveerida ja informeerida tubakast loobuma või üldse mitte alustama ning tehtava töö tase on väga hea.“
Ennetusprogrammis ei kasutata õpilaste tubakast eemale hoidmiseks hirmu tekitamise meetodit, vaid hoopis soovitavat käitumisviisi ehk tunnustatakse mittesuitsetamist. Kuna teismeeas on klassikaaslaste ja sõprade mõju kõige suurem, siis peaksid mittesuitsetavad klassikaaslased mõjutama teisi suitsetamist mitte alustama või maha jätma. Samuti on läbi aastate oma käitumisega andnud eeskuju ka õpetajad, kes vähemalt konkursi perioodiks loobuvad koos õpilastega tubakatoodetest.
Kõikide suitsupriiks jäänud klasside vahel loositakse programmi lõppedes, aprilli lõpus, välja 18 rahalist preemiat suurusega 270 eurot, mis on mõeldud matka, ekskursiooni või muu klassiürituse läbiviimiseks. Lisaks toimub tuleva aasta veebruarist märtsini omaloomingukonkurss, kus programmis osalevad klassid saavad esitada teemakohaseid plakateid.
Statistika näitab, et nende 11-aastaste kooliõpilaste arv, kes ei ole suitsu proovinud, on suurenenud. Kui aastal 2006 oli poiste seas neid 62%, siis 2010. aastal 70% ning tüdrukutel vastavalt 82% ja 83%. Värsked andmed noorte tubakatarvitamise kohta avaldatakse märtsis.
Lisainfo: Anneli Sammel, Tervise Arengu Instituut, 659 3948, anneli.sammel@tai.ee; Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Tallinnas kohtuvad Euroopas haridusasutuste tervisedendusega tegelejad

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
8. oktoober 2014

Tallinnas kohtuvad tänasest, 8. oktoobrist kuni 10. oktoobrini Euroopa riikides haridusasutustes tervise edendamise arendamisega tegeleva ehk Schools for Health in Europe (SHE) võrgustiku liikmed. Kohtumisel keskendutakse võrgustiku tulevikuplaanidele ning tutvutakse ja arutatakse uute juhendmaterjalide rakendamist.

Kohtumine algab selle aasta alguses avaldatud veebipõhise tervist edendava kooli põhimõtteid tutvustava juhendi seminariga. Juhendist saab tuge nii tervist edendavaks kooliks pürgimisel kui ka toimiva tervist edendava kooli arendamisel. Samuti külastatakse ühte tervist edendavat kooli Eestis – Gustav Adolfi Gümnaasiumi.

Teisel päeval keskendutakse võrgustiku tulevikuplaanide arutamisele ning kogemuste ja teabe jagamisele riikide vahel. Samuti esitletakse esmakordselt võrgustikku tutvustavat videot. Tervist edendava kooli põhimõtteid ja kolme riigi, sh Eesti näiteid tervise edendamise rakendamisest koolipoliitika lõimitud osana tutvustavat videot võib näha siit: http://www.schools-for-health.eu/for-schools.

Vaimse tervise päeval, 10. oktoobril tutvustatakse Euroopa ühisprojektina välja töötatud vaimse tervise edendamise soovitusi koolidele ning arutatakse nende rakendamisvõimalusi. Samuti räägitakse sotsiaalmeedia kasutamise võimalustest tervise edendamise huvides.

Kohtumist korraldab Tervise Arengu Instituut koostöös SHE võrgustiku sekretariaadiga. Seda rahastab Euroopa Komisjon.

Eestis kuulub hetkeseisuga tervist edendavate haridusasutuste võrgustikku 40% lasteaedadest ja koolidest, s.o 239 lasteaeda ja 200 kooli.

Lisainfo: Tiia Pertel, Tervise Arengu Instituudi tervise edendamise osakonna juhataja, tiia.pertel@tai.ee; Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Uued psühhoaktiivsed ained kujutavad kasutajaile suurt ohtu

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
22. september 2014

Uute psüühoaktiivsete ainete tarvitamine on üha kasvavaks probleemiks, kuid nende tarvitamisega kaasnevad ohud on kasutajaile teadmata. Kasutamise ulatust näitab fakt, et mõnda uut psühhoaktiivset ainet on Eesti 12. klasside õpilastest tarvitanud 4%.
Tervise Arengu Instituudi teadur Katri Abel-Ollo selgitas, et uuteks psühhoaktiivseteks aineteks nimetatakse aineid, mis avaldavad psühhoaktiivset toimet, kuid mida veel ei ole narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja lisatud.
Abel-Ollo märkis, et viimase 10 aastaga on Euroopa Liidus teavitatud ligi 400 uuest ainest. “Sageli turustatakse neid kui „seaduslikke uimasteid“, „teaduskemikaale“ või „väetisi“, kuid tegelikult kasutatakse neid meelemürgina.” Ta lisas, et uute ainete tarbimise põhjusteks on nende kerge kättesaadavus interneti teel, kasutajate vähene teadlikus kaasnevatest terviseriskidest ning võrreldes teiste uimastitega ka madalam hind.
Uute ainete tarvitamise suurimaks ohuks on teadmatus. Abel-Ollo sõnul ei ole vaatamata aine pakendil olevale võimalikule infole kunagi kindlust, milline aine ja millises koguses on tegelikult toote koostises. Kõige sagedasemad otsesed uute psühhoaktiivsete aine tarvitamise mõjud on ärevus, paranoia, hallutsinatsioonid, hüpertermia, kardiotoksilisus, krambid. Näiteks meferdooni, MDPV, 4-MA kasutamist on seostatud muuhulgas ka tarvitajate surmajuhtumitega. Kaasneda võib ka üledoos, samuti on oht sõltuvuse tekkeks.
Kõige ohtlikumaks teeb uute ainete tarvitamise ka asjaolu, et pole selge, kuidas uue aine farmakoloogilist ja toksilist mõju omavad koostisosad inimkehas omavahel reageerivad. Isegi eraldiseisvana on nende ainete tarvitamine tervisele potentsiaalselt ohtlik.
Mitmed uued psühhoaktiivsed ained on Eestis juba lisatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ja nende käitlemine ilma vastava loata on seadusega keelatud. Muudatused narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjas on kättesaadavad Riigi Teatajas ning teavitusena Ravimiameti veebilehel (http://www.ravimiamet.ee/).
Uue psühhoaktiivse aine puudumine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjast ei tähenda, et antud aine on ohutu inimese tervisele.
Lisainfo: Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 390, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Teavitus kutsub mehi enam puu- ja köögivilju sööma

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
15. september 2014

Tervise Arengu Instituut alustab teavitust „Mees peab olema viljakas”, et meestele meelde tuletada soovitust süüa vähemalt 5 peotäit puu- ja köögivilju päevas. Teadlikud sellest, kui palju tuleks päevas puu- ja köögivilju süüa, on vaid 9% meestest.
Mehed peavad vajalikku kogust oluliselt väiksemaks. Kõige enam neist ehk 44% arvab, et vajalik kogus on 1-2 peotäit puu- ja köögivilju päevas, selgus Turu-uuringute ASi uuringust. Naiste teadlikkus on meeste omast parem, neist teadis iga viies (20%) soovituslikku päevast kogust. Naised jälgivad ka rohkem, et nad sööksid puu- ja köögivilju – seda teeb 52% naisi ning vaid 33% mehi.
Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi sõnul on teavituse eesmärk tõsta meeste teadlikkust, kui palju nad tegelikud peaksid puu- ja köögivilju sööma ning neid sellele teele ka suunata. „Meestega tehtud intervjuud näitasid, et paljud neist on puu- ja köögiviljade söömise suhtes positiivselt meelestatud. Kui need on saadaval ja serveeritud, siis süüakse neid heameelega. Küll aga ei olda valmis selleks tegema suuri pingutusi, näiteks poodi selle pärast eraldi ei minda,“ tõdes ekspert.
Pitsi lisas, et uurides põhjuseid, mis enim mõjutavad puu- ja köögiviljade söömist, on leitud, et olulised on teiste toetus ning teadmised puu- ja köögiviljade vajalikkusest. „Loodame, et meie sõnum, et vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju on kogus, mis aitab ennetada haigusi, tugevdada immuunsussüsteemi ning hoida normaalset kehakaalu ja vererõhku, jõuab meesteni ning mõjutab positiivselt nende toitumisharjumusi.“
Puu- ja köögiviljade kättesaadavuse suurendamiseks on teavitusega „Mees peab olema viljakas” liitunud erinevad toitlustusasutused üle Eesti, kes teevad sel perioodil eripakkumisi rohkelt puu- ja köögivilju sisaldavatele toitudele. Teavituses osalevad ka toidukaupluseketid. Samuti korraldatakse pea kõigis maakondades mitmeid ettevõtmisi, näiteks toidutegemise õpitube ja retseptivõistlusi. Retseptide ja näpunäidetega aitab veebileht toitumine.ee.
Kampaaniat toetab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmist „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013–2014″.
Lisainfo: Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Tervise Arengu Instituut ootab õpilastelt koolitoitu reklaamivaid loovtöid

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
11. september 2014

Tervise Arengu Instituut kuulutab välja kooliõpilaste loovtööde konkursi „Söögivahetund“, kuhu on oodatud reklaamplakatid või -videod, mis aitavad koolitoidule tähelepanu pöörata.
Konkursi eesmärkideks on näidata koolitoitu valguses, mis kutsuks üles seda sööma ja hindama, samuti aidata nii kaasa koolikokkade igapäevase töö väärtustamisele.
Konkursil võivad osaleda kõik õpilased 1.-12. klassini. Töid hinnatakse ja auhinnad antakse välja eraldi vanuserühmades: 1.-4. klass, 5.-9. klass ning 5.-12. klass. Olenevalt vanuserühmast on oodatud kas plakat või –video, mille kaudu koolitoitu teistele noortele reklaamida ja mis näitaksid koolitoidu headust või vajalikkust.
Parimate töödega osalenud õpilastele on auhindadeks ekstreemkaamerad ja raamatupoe kinkekaardid. Parima video esitanud grupile on auhinnaks LCD teler, mis jääb klassi või kooli käsutusse.
Konkursitööde esitamise tähtaeg on 23. oktoober, parimad tööd valib žürii välja 20. novembriks. Tööde tehnilised tingimused leiab Terviseinfo portaalist: http://www.terviseinfo.ee/et/konkursid/soeoegivahetund.
Konkurss „Söögivahetund“ toimub sel aastal kaheksandat korda. Eelmisel aastal ootas instituut õpilaste töid teemal ” Koolisöökla aastal 2050″. Töid laekus siis kokku 232.
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Tervise Arengu Instituut ootab taas noorte terviseprojektide taotlusi

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
4. september 2014

Tervise Arengu Instituut ootab taas 12-19-aastaste noorte välja mõeldud terviseprojekte, et need koos ellu viia.

Konkursile „Tervist edendava idee projekt“ ehk TEIP on oodatud kõik huvitavad ja uudsed ideed, kuidas muuta koolikaaslaste, vanemate või kogukonna käitumist ja hoiakuid tervislikumaks ning muuta kool või koduümbrus meeldivamaks paigaks. Idee peavad noored hiljem kas ise või koos oma koostööpartneritega ka teoks tegema.

Projekt peaks puudutama ükskõik missugust tervisega seotud valdkonda või tervisliku keskkonna loomist: liikumine, toitumine, alkoholi, tubaka- või narkootikumide tarvitamise ennetamine või sellest loobumine, stressi vähendamine jms.

Laekunud projektidest valib žürii välja kuus parimat, millest igaüks saab ellu viimiseks kuni 640 eurot. Lisaks saavad parimate projektide meeskonnad auhinnaks seiklusmatka või -mängu. Projekte hinnatakse kahes vanuserühmas: nooremad kui 8. klass (k.a.) ja vanemad kui 9. klass (k.a). Žürii jälgib projektide hindamisel idee uudsust ja omapära, mõju tervisekäitumise kujundamisele, läbimõeldud tegevuskava olemasolu ja sisukust, projekti jätkusuutlikkust, haaratava sihtgrupi suurust.

Projektitaotlus ning kontakti tööde saatmiseks asuvad Terviseinfo portaalis. Samast leiab ka varasemate aastate võidutööd. Projektide esitamise tähtaeg on 15. oktoober ning parimad projektid valib žürii välja 12. novembriks.

Eelmisel aastal tõi konkurss Tervise Arengu Instituuti 75 tööd. Kõige enam keskendusid projektid liikumisvõimaluste suurendamisele, palju oli ka toitumise teemadele pühendatud projekte. Samuti oli kirjutatud projekte vaimse tervise edendamisest.

Lisainfo: Lembi Posti, Tervise Arengu Instituudi spetsialist, lembi.posti@tai.ee, 659 3977; Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, maris.jakobson@tai.ee, 659 3906

Tervise Arengu Instituut alustab tänasest järjekordse turvaseksi-teemalise teavituskampaaniaga “Kumm on seks”, mis on sel aastal suunatud ebamugavustunde vähendamisele kondoomist rääkimisel. Kampaania on mõeldud seksuaalselt aktiivsetele noortele vanuses 18‒25 ja teavitusega soovitakse taas kord rõhutada mõlema poole vastutust enda ja seksuaalpartneri kaitsmisel seksuaalsel teel levivate haiguste ja HIV eest.

Kampaania kõneisiku, seksuaaltervise eksperdi Siim Värvi sõnul on turvaseksi-teemaliste teavituste tulemusena noorte teadlikkus kondoomi kaitsevõimest väga suur ning seda, et kondoom kaitseb haiguste eest, teab tervelt 98% sihtrühmast. Murettekitav on aga suur lõhe teadlikkuse ja tegeliku käitumise vahel. Kondoomi kasutamine on aastate jooksul küll tänu teavitustööle oluliselt paranenud, kuid jääb siiski ebapiisavaks – vaid 51% 19–24 aastastest noortest kasutavad juhuvahekorras alati kondoomi. “Kuigi HIV-i nakatumine on aasta-aastalt vähenenud, on sellesse ja teistesse seksuaalsel teel levivatesse haigustesse nakatumise oht endiselt suur, mistõttu on jätkuvalt oluline avalikkuses sellele tähelepanu pöörata, et kondoomi kasutamine muutuks loomulikumaks,” ütles Värv.

Värv rõhutab, et kõige kindlam viis mitte nakatuda seksuaalsel teel levivatesse haigustesse on kasutada kondoomi, kuid paraku on kondoomi teemaks võtmine paljudele noortele endiselt probleem. “Kas ei julgeta partnerile seda meelde tuletada või kardetakse, et kondoom rikub ära seksielamuse,” toob Värv välja vaid mõningad kondoomi mitte kasutamise põhjused. “Uuringud näitavad, et kui partnerid kondoomist omavahel räägivad, siis seda tõenäoliselt ka kasutatakse. Seega meie eesmärk ongi kampaaniaga ületada barjääre kaitsevahenditest rääkimisel ja anda noortele inspiratsiooni, kuidas seda teha,” selgitas Värv teavituse mõtet.

Selle aasta “Kumm on seks” teavitus kannab põhisõnumit “Räägi oma lugu”, millega kutsutakse üles noori jagama oma olukordi kondoomi teemaks võtmisel. Kuni 100 parimat lugu filmitakse üles, sketšides mängivad tunnustatud näitlejad Priit ja Märt Pius ning Marilyn Jurman. “Soovime näidata, et ükskõik kui ebamugav või piinlik üks olukord võib olla, on kondoomi teemaks võtmine alati õigustatud ning partneri poolt aktsepteeritav. Loodetavasti jõuame selliste lavastatud näidetega sihtrühma teadvusesse ning innustame ka neid kondoomi kasutamisest julgemalt rääkima,” kirjeldas Värv kampaania sisulist poolt.

“Kumm on seks” kampaania algab 7. juulil ning kestab 17. augustini. Oma loo rääkimiseks tuleb minna veebilehele www.hiv.ee/kummonseks. Loo toimumiskohaks saab valida kodu, baari või takso ning seejärel kirjutada peategelastele dialoogi. Lugude avalikud filmimised toimuvad Solarise Aatriumisse ehitatud võtteplatsil 29. juulil ning 2. ja 12. augustil. Kõige populaarsema loo autor võidab peaauhinna – aastase kondoomivaru ehk 365 kondoomi.

“Kumm on seks” kampaaniat toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013‒2014” raames.

Lisainformatsioon:
Siim Värv
Seksuaaltervise ekspert
Siim.varv@gmail.com

Pressile on abiks:
Kristi Hürri
kristi@ogilvy.ee
+372 50 49 623

Tuberkuloosiennetus haavatavate rühmade seas on Euroopas jätkuvalt prioriteet

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
02. juuli 2014

Projekt “Empowering civil society and public health system to fight tuberculosis epidemic among vulnerable groups – TUBIDU” kaasas kolme tegevusaasta jooksul kuut EL-i ja viit EL-i välist riiki eesmärgiga ennetada tuberkuloosiepideemia ägenemist haavatavate rühmade seas. Projekt jõudis lõpule mais 2014.
TUBIDU projekt hõlmas ennekõike haavatavaid rühmi nagu narkootikume süstivad inimesed ja ka HIV-ga elavad inimesed, kes on kaasuvate sotsiaalsete ja demograafiliste riskifaktorite tõttu suuremas tuberkuloosi haigestumise ohus. Kokku korraldati üle 35 valdkondliku koolituse, kaasates pea 400 sotsiaal- ja tervishoiutöötajat ning teisi valdkonna spetsialiste erinevatest riikidest. Lisaks töötati kogukondlikele organisatsioonidele välja tuberkuloosi ennetustegevuse ja raviteenuste toetamise alased info- ja õppematerjalid, mis on kättesaadavad bulgaaria, eesti, inglise, leedu, läti, rumeenia ja vene keeles.
TUBIDU projekti raames teostatud uuringute tulemustes kajastus, et isiklikud hirmud, negatiivne suhtumine riskirühmadesse jt psühhosotsiaalsed takistused on peamised põhjused, miks arsti poole pöördumist edasi lükatakse. Järjepidev kliendikesksete teenuste osutamine ning kogukondlike organisatsioonide kaasamine võimaldab parendada tuberkuloosi varajast avastamist haavatavate rühmade seas, tugevdada nende ravisoostumust ning vähendada seeläbi tuberkuloosi nakkuse levikut ühiskonnas.
Tervise Arengu Instituudi Tuberkuloosiregistri juhataja Piret Viiklepa sõnul on oluline, et haavatavate rühmadega tegelevad isikud oskaksid tuberkuloosi ära tunda, iseennast tuberkuloosi eest kaitsta, haiguskahtlusega isikuid tervisekontrolli saata ja tuberkuloosihaigeid ravi jooksul toetada. „Eestis on tuberkuloosi haigestunutest ligi pooled haavatavatest gruppidest, kelle seas esineb rohkem ka ravikatkestusi, ravimresistentset tuberkuloosi ja surmaga lõppevat haiguskulgu. Et Eestis tuberkuloosihaigestumine jätkuvalt langeks on vaja tuberkuloosiga tegeleda nii haavatavate rühmade kui teiste elanike seas ning see on jätkuvalt oluline punkt rahvatervise päevakorras,“ rõhutab Viiklepp.

Tuberkuloos on õhu teel piisknakkusena leviv nakkushaigus, mille haigustekitajaid levitab nakkuslikku kopsutuberkuloosi põdev inimene. Tuberkuloos on ravitav, kui see diagnoositakse õigeaegselt ning arsti poolt määratud ravi viiakse lõpuni.
TUBIDU projekti on kaasrahastatud Euroopa Komisjoni Terviseprogrammi poolt, kaasates seitset partnerorganisatsiooni kuuest EL-i riigist (Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Soome) ja viit koostööpartnerit EL-i välistest riikidest (Albaania, Bosnia-Hertsegoviina, Gruusia, Ukraina, Venemaa). Projekti juhtpartneriks oli Tervise Arengu Instituut Eestist.

Lisainfo: Helen Noormets, kommunikatsiooniosakonna juhataja, helen.noormets@mail.ee, tel 56240735
www.tai.ee/en/tubidu

Erakorralise meditsiini patsientide arv mullu veidi kahanes

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
01. juuli 2014

Möödunud aastal osutati haiglates erakorralist arstiabi kokku 471 587 korral. Kui perioodil 2006–2012 kasvas erakorraliste patsientide vastuvõtt oluliselt – kokku 23,2% võrra –, siis 2013. aastal pöördumiste arv esmakordselt veidi vähenes (0,3% võrra). „Patsientide koguarvu langust mõjutas enim piirkondlike haiglate erakorraliste patsientide arvu vähenemine,“ tõi instituudi analüütik Ingrid Valdmaa välja. „Keskhaiglates, üldhaiglates ja kohalikes haiglates jäi erakorraliste patsientide hulk samale tasemele või isegi kasvas.“

Erakorralistest patsientidest 68% pöördus ise haigla erakorralisse vastuvõttu, 20% transportis kiirabi, 10% suunati teistest tervishoiuasutusest ja 2% saabus muul viisil, nt politsei saatel. „Eraldi ise pöördujate arvu muutust ajas vaadates selgub, et võrreldes 2006. aastaga on nende patsientide hulk kasvanud kokku 41%, kuid viimastel aastatel on siiski juurdekasv oluliselt aeglustunud – 2013. a võrreldes eelnevaga oli ise pöördujaid 0,7% rohkem,“ kommenteeris Valdmaa.

Esmaabi osutamise järgselt otsustatakse, kas patsient vajab edasist haiglaravi või suunatakse ambulatoorsele ravile koju. Hospitaliseeritud patsientide osatähtsus erakorralise meditsiini patsientide üldarvus kahaneb. Kui 2006. aastal moodustas hospitaliseeritud patsientide osatähtsus 27%, siis möödunud aastal 21%. See näitab nii suundumust haiglaravilt ambulatoorse ravi suunas kui ka kaudselt haiglaravi mittenõudvate terviseprobleemidega patsientide osa suurenemist erakorralises meditsiinis.

Erakorralise meditsiini statistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Lisainfo:
Ingrid Valdmaa, Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütik, 659 3813, ingrid.valdmaa@tai.ee

Mullu vähenes traumadest ja mürgistustest tingitud surmade arv

Pressiteade
Tervise Arengu Instituut
26. juuni 2014

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel oli Eestis eelmisel aastal 15 372 surmajuhtu, mida on 0,6% vähem kui aasta varem. Võrreldes 2012. aastaga vähenes kõige rohkem õnnetusjuhtumitest, traumadest ja mürgistustest tingitud surmade arv.
Üle poole kõikidest surmadest – 8290 – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viis meie seast 3287 meest ja 5003 naist. Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3678 inimest, sh 1980 meest ja 1698 naist ning õnnetusjuhtumid, traumad ja mürgistused, mille tõttu suri 1002 inimest, sh 762 meest ja 240 naist.
Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, traumade ja mürgistuste arv vähenes 166 juhu ehk 14% võrra ning suurim vähenemine toimus juhusliku mürgistuse osas. Juhuslikke mürgistusi oli 235, mis on kolmandiku (31%) võrra vähem kui 2012. aastal. 110 mürgistust oli põhjustatud alkoholist ja 110 narkootikumide üledoseerimisest, võrreldes 2012. aastaga oli neid vastavalt 30 ja 59 võrra vähem.
Juhuslike mürgistuste kõrval on teisteks olulisemateks õnnetusjuhtumite põhjusteks juhuslik kukkumine (109 surmajuhtu), sõidukiõnnetused (94) ja surnuks külmumised (56). Tähelepanuväärne on, et 76% õnnetusjuhtumitest toimub meestega. Mürgistustesse suremus Eestis on olnud väga kõrge, selle vähenemine on üks tervisepoliitilisi eesmärke.

Surma põhjuste registri andmed ja kordajad 2013. aastal surnute surmapõhjuste kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis: http://pxweb.tai.ee/esf/pxweb2008/Database/Rahvastik/04Surmad/04Surmad.asp

Lisainfo:

Gleb Denissov, surma põhjuste registri juhataja, gleb.denissov@tai.ee, tel 659 3949.

Korduvdoonorite osatähtsus veredoonorluses kasvab

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
11. juuni 2014

Eelmise aasta jooksul loovutas Eestis verd kokku 37 256 inimest ehk 4% rohkem võrreldes 2012. aastaga, näitab Tervise Arengu Instituudi statistika.

Instituudi analüütik Ingrid Valdmaa märkis, et iga aastaga on veredoonorluses kasvanud korduvdoonorite osatähtsus, seevastu esmakordsete doonorite arv väheneb. „Kui 2004. aastal moodustasid korduvdoonorid kõigist verd loovutanutest 71%, siis mullu juba 80%,“ lausus ta. „Kuna noorte osa rahvastikus üldiselt praegu langeb, siis ka uusi potentsiaalseid doonoreid on selle võrra vähem.“ Esmakordselt verd loovutanud inimesi oli mullu 7470. Kümne aastaga on see näitaja kahanenud veerandi jagu.

Tänu aktiivsetele doonoritele on aasta-aastalt kasvanud varutud veredooside arv. Vereloovutuskordi oli eelmisel aastal kokku 61 234, seega loovutab üks doonor aastas keskmiselt 1,6 korda verd. Vereloovutusi on kogunenud võrreldes näiteks 2008. aastaga ligi 12% rohkem. „Korduvdoonorite ja nende vereloovutuste kasv läbi aastate näitab, et olles juba varem doonorina verd andnud, loovutatakse seda regulaarselt ka edaspidi,“ lisas analüütik.

Et tulla lähemale nii korduv- kui ka uutele doonoritele, korraldavad verekeskused doonorivere kogumise aktsioone ja doonoripäevi. Eelmisel aastal oli selliseid üritusi 207 erinevas paigas kokku 625 korral. Kõigist verevarudest 39% koguti mullu just väljasõitudelt doonoripäevadele (2012. aastal 37%).

Transfusioonravi ehk vereülekandeid tehti eelmisel aastal kokku 19 844 patsiendile, mis võrdeliselt doonorite arvu kasvule, kasvas aasta varasemaga 4% võrra. See näitab jätkuvat doonorivere vajadust. Kui praegu on Eesti rahvastikust veredoonoriks 2,8%, siis Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusel peaks arenenud riigi stabiilsete verevarude tagamiseks doonoreid olema rahvastikust 4%.

Doonorite, veretoodete ja nende kasutamise statistika on kättesaadav Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Lisainfo: Ingrid Valdmaa, Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütik, 659 3813, ingrid.valdmaa@tai.ee; Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee

Tubakast loobumise kabinettidesse on viimase nelja aastaga tehtud 22 626 visiiti

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
30. mai 2014

Tubakast loobumise nõustamisteenust pakkuvaid kabinette on Eestis viimase nelja aastaga külastanud 6543 inimest kokku 22 626 visiidi käigus.

Tervise Arengu Instituudi eksperdi ja tubakast loobumise nõustaja Tiiu Härmi sõnul näitab nõustamiskabinettide aruandlus, et 2012. ja 2013. aastal nõustamisele pöördujatest pooled (53%) kas ei alustanudki või katkestasid loobumisprotsessi. „Tubakatarvitamisest loobumine on raske ja eneseületamist nõudev protsess. Sageli õnnestubki tubakast lõplikult loobuda alles kolmandal või neljandal katsel,“ lausus Härm.

Tubakatarvitajat loetakse mittetarvitajaks kui ta on suutnud tubakavaba olla 12 kuud. Nendest, kes alustasid ajavahemikul 2012-2013, said tubakavakaks kuue kuu möödudes ligi 19%. Aasta on suutnud tubakavabad olla 9%. „Suur osa kuue kuu loobujatest aga jätkavad aastast tubakavabaks saamise protsessi ning see tõstab loobujate protsenti suuremaks,“ märkis nõustaja. „Oleme varasematel aastatel saavutanud kõrgemaid tulemusi, kuid tänapäeval on tubakatooted mitmekesistunud ja nende tarvitamise kohta ei pruugi tulla alati adekvaatset tagasisidet.“

Eestis on praegu 11 linnas kokku 18 meditsiinilist tubakast loobumise nõustamiskabinetti, kus tubakast loobujaid nõustavad vastava ettevalmistuse saanud tervishoiutöötajad. Nõustamine sisaldab tubakatarvitamisest loobumise nõuandeid, individuaalset loobumis- ja raviplaani koostamist, juhiseid taasalustamise vältimiseks ja sõltuvuse medikamentoosset ravi. Koolitatud nõustajaid on Eestis üle 400. Lisaks meditsiinilisele nõustamisele saab osutada veel lühinõustamist, millega on kursis eelkõige pere- ja kooliõed.

Tubakast loobumise teenust pakutakse alates 2005. aastast. Alates 2012. aastast osutatakse nõustamisteenust ka Eesti Kaitseväes. Teenus on kõigile tasuta.

Eestis on igapäevasuitsetajaid 36% meestest ja 18% naistest ehk kokku 26% täiskasvanud elanikkonnast. Haridustaseme järgi on igapäevasuitsetajaid kõige enam, 37% alg- või põhiharidusega inimeste seas. Seevastu kõrgharidusega inimeste seas vaid 12%. Rahvastiku tervise arengukava eesmärgiks on vähendada igapäevasuitsetajate osakaalu täiskasvanute seas 2016. aastaks 21,5% ja 2025. aastal 18,3%-ni. Eeldusi selleks on, kuna suitsetamislevimuse näitajad Tartu linnas ja maakonnas, samuti Saaremaal, on juba jõudnud selle eesmärgi lähedale, vastavalt 19% ja 20%-ni.

Nõustamiskabinettide aadressid ning info tubakast loobumise kohta asub aadressil www.terviseinfo.ee/tubakas/tln-kabinetid.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Euroopa narkoraportis on Eesti jätkuvalt narkosurmade eesotsas

Tervise Arengu Instituut
27. mai 2014

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) täna avaldatud iga-aastane Euroopa uimastiprobleemide aruanne toob välja, et 2012. aastal paistis Eesti silma üledoosidest põhjustatud surmajuhtumite ning uute HIV-juhtude kõrge arvuga.

Kui Euroopas üldiselt 2012. aastal uimastite üleannustamisest põhjustatud surmajuhtumid vähenesid, siis mõne riigi, sealhulgas Eesti puhul, oli märgata hüppelist tõusu (38%), mis tõstis meid riikide etteotsa. Euroopa keskmine üledoosidest tingitud suremus täiskasvanute seas (15–64aastased) oli hinnanguliselt 17 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta, siis Eestis oli see 191, meile järgnesid Norra (76 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta), Iirimaa (70), Rootsi (63) ja Soome (58).

Tervise Arengu Instituudi teadur Katri Abel-Ollo sõnul on praeguseks olukord muutunud. „2013. aasta andmetel langesid meil üledoosidest tingitud surmajuhud absoluutarvudes 170-lt 120-ni,“ märkis teadur. Enamasti on Eestis üledooside põhjustajaks äärmiselt tugevatoimeline sünteetiline opioid fentanüül, mis teistes riikides ei ole nii laialdaselt levinud. „Üledooside langus 2013. aastal oli tingitud nii naloksooniprogrammi käivitamisest, kui politsei efektiivse tööga fentanüüli kaubitsejate vastu võitlemises,“ lisas Abel-Ollo.

Teine valdkond, milles Eesti probleemsena välja tuuakse, on uued HIV-nakkusjuhud. Koos paari teise riigiga mõjutab see näitaja negatiivselt suundumusi kogu Euroopas, kus üldine HIV esmasjuhtude esinemise tendents on vähenev.

“Kuigi Eestis on viimase kümne aasta jooksul uute HIVi juhtude arv oluliselt langenud – 79% võrra vahemikus 2001–2012, on uute juhtude arv 100 000 elaniku kohta jätkuvalt kõrge. 2012. aastal oli meil 100 000 elaniku kohta 235 uut juhtu ning eelmisel aastal sarnasel tasemel ehk 246 uut juhtu,“ lausus teadur. Ta lisas, et süstivate narkomaanide seas püütakse HIVi levikut piirata ja stabiilsena hoida läbi kahjude vähendamise teenuste nagu süstlavahetus ja nõustamine ning narkomaaniaravi ja HIV-testimise võimaluste tagamise.

Üldine uimastialane olukord on Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse hinnangul stabiilne ja väljakujunenud uimastite osas võib märgata mõningaid positiivseid suundumusi. Sellegipoolest on tekkimas uued ohud seoses sünteetiliste uimastitega, sealhulgas stimulantide, uute psühhoaktiivsete ainete ja ravimitega, mida tarvitatakse muutuval Euroopa uimastiturul üha rohkem ning uute ainete kogus, tüübid ja kättesaadavus suurenevad endiselt. Eelmisel aastal teatati Euroopa Liidu varajase hoiatamise süsteemi kaudu 81 uuest uimastist. Viimaste aastatega on uusi aineid tulnud kokku 350.

Uusi psühhoaktiivseid aineid, mida rahvusvahelise õiguse alusel ei kontrollita, müüakse tihti legaalsel ja nende väljatöötamisel on sageli eesmärgiks olnud keelatud ainete mõju jäljendamine. Ka Eestis on uute psühhoaktiivsete ainete kohene kontrolli alla panemine jätkuvalt päevakorras ning esimesed sammud selleks on juba tehtud. Tänavu 19. mail jõustusid narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse muudatused, kus defineeriti uus psühhoaktiivne aine ja pandi seaduslik alus nende ainete varajase hoiatuse infosüsteemile VAHIS.

Aruanne (ka eesti keeles) on saadaval EMCDDA kodulehel.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Tallinnas kohtuvad Euroopa alkoholieksperdid

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
21. mai 2014

Täna, 21. mail, algab Tallinnas Tervise Arengu Instituudi ja Hollandi Alkoholipoliitika Instituudi (STAP) korraldatud kolmas üle-euroopaline konverents “Kerge kättesaadavus soodustab alkoholi tarvitamist” (“Easy taking promotes easy drinking”), mis keskendub alkoholiga seotud seaduste elluviimise võimalustele ja eri riikide kogemuste jagamisele.
Konverentsi põhifookus on alkoholi müügil joobes inimestele ning alaealistele. Esimesel päeval räägitakse, mida teha ja kuidas, et vähendada alkoholi kättesaadavust ning joobes isikute teenindamist. Konverentsi teisel päeval, 22. mail, jagatakse vanusepiiri jõustamise häid praktikaid, näiteks alkoholi testostlemine ja vanusekontrolli süsteemid.
Üks konverentsi peateemadest keskendub alkoholi testostlemisele ning sellele, kuidas kasutada testostlejaid politseitöös. Uuringud näitavad, et see on üks efektiivsemaid meetmeid alkoholimüügi vanusepiirangu jõustamisel. Näiteks Suurbritannias on alaealiste testostlejate kasutamine seadusega lubatud ning see kuulub kohalike jõustruktuuride igapäevatöösse. Selle tulemusena on ka dokumendi küsimise määr väga kõrge.
Konverentsil osaleb sadakond alkoholieksperti 18 riigist, ettekanded teevad Rootsi, Norra, Eesti, Leedu, Läti, Poola, Suurbritannia, Hollandi ja USA eksperdid.
Täpsem info konverentsi kohta siit: http://www.terviseinfo.ee/et/sundmused/details/957-third-european-conference-on-alcohol-law-enforcement-easy-taking-promotes-easy-drinking

Lisainfo:
Mariliis Tael, tel 5294842

Igapäevast soolatarvitamist aitab jälgida soolakalkulaator

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
24. aprill 2014

Igapäevast soolatarvitamist aitab jälgida soolakalkulaator

Tervise Arengu Instituut tuletab meelde, et tervisliku toitumise veebilehel www.toitumine.ee on soolakalkulaator, mis aitab kõigil huvilistel jälgida kui palju nad on päevas soola söönud.

Kalkulaator aitab välja arvutada toiduga saadava soola koguse ja näitab mitu protsenti see maksimaalsest lubatust moodustab. Kalkulaatoris on toiduained olemas piltidena ning jaotatud gruppidesse, mis muudab selle kasutamise lihtsaks.

Lisaks annab veebileht nõu, kuidas pakenditelt soolakogust leida ja arvutada ning kuidas soolaga piiri pidada.

„Soola ööpäevane vajadus täiskasvanud inimesel on umbes 2-3 grammi, maksimaalselt võiks aga saada kõikidest allikatest soola kokku 5 grammi ehk triiki täis teelusikatäie,“ selgitab Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi. Liigne soolatarvitamine on tervisele kahjulik ning saadavaid koguseid tuleks kindlasti jälgida, soovitab ekspert.

Soola ehk naatriumkloriidi kahjulik toime tuleneb ennekõike selles sisalduvast naatriumist. „Naatriumi on organismile kindlasti vaja, kuid probleem on selles, et reeglina saadakse naatriumi soovituslikust oluliselt rohkem,” lausus Pitsi. Kuigi Eesti kohta koguselised tarbimisnumbrid puuduvad, võib arvata, et oleme ülejäänud Euroopaga sarnasel tasemel, kus tarbitakse keskmiselt 10–15 grammi soola päevas, mis ületab mitmekordselt lubatud koguse.

Pikaajaline naatriumi liigtarvitamine aitab kaasa kõrgvererõhutõve väljakujunemisele. Samuti suureneb risk infarkti ja insuldi tekkeks. Liigne soolatarvitamine aitab kaasa luude hõrenemisele, kahjustab mao limaskesta ja muudab selle vastuvõtlikuks mitmesugustele nakkustele, sealhulgas maohaavanditele. Liigset soolatarvitamist peetakse ka neerukivide põhjustajaks.

Suur osa igapäevasest soolatarvitamisest on varjatud iseloomuga. Umbes 80% soolast saadakse poest ostetud toiduainetest ja valmistoitudest. Ülejäänu lisatakse ise juurde toidu valmistamisel ja söömisel.

Toidud, mille puhul tasub tähele panna võimalikku kõrget soolasisaldust, on leiva- ja saiatooted, lihatooted (eriti suitsutatud ja soolatud tooted), juust, konservid, valmistoidud, supid, hommikusöögihelbed, kalatooted, krõpsud ja maitsestatud suupisted, kastmed (salati- ja pastakastmed, majonees, ketšup, sojakaste), puljongikuubikud. „Kui inimesed toodetel olevaid märgistusi ei loe või ei saa neist aru, siis on lihtne jätta toiduga tarvitatava soola kogus tähele panemata. Nii võib üllatuslikult avastada, et palju soola võib olla ka neis toodetes, mida ei oska esmapilgul arvatagi, näiteks hommikusöögihelvestes,“ lisas Tagli Pitsi.

Teavitust toetab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013–2014 raames”.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, Maris.Jakobson@tai.ee

Alanud nädal on pühendatud südametervisele

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
14. aprill 2013

Alanud nädalal tähistatakse Eestis 22. korda südamenädalat. Liikumisaasta toetamiseks on see pühendatud liikumisele, mis on hea tervise üks peamisi aluseid.

Südamenädala eestvedaja, kardioloog prof  Margus Viigimaa rõhutab, et südametervis on meie endi kätes. “Süda on kõige tähtsam organ, millest sõltub meie eluea pikkus ja elukvaliteet. Regulaarne liikumisharrastus, tervislik toitumine ja piisav uni hoiavad südame tervena,” lausus Viigimaa.

Südamenädala tähistamiseks peetakse sel nädalal üle Eesti erinevaid liikumisüritusi. Nädalat koordineeriva Tervise Arengu Instituudi andmetel on neile teada antud 250 avalikust üritusest, millele lisanduvad veel lasteaedades-koolides ning ettevõtetes toimuvad üritused.

Suuremalt jaolt on tegu kepikõnni, jooksu, jalgsi- või rattamatkadega, sportlike mängudega, terviseloengute või tervisenäitajate mõõtmistega ning tasuta treeningutega. Ürituste peamised korraldajad on kohalikud omavalitsused, kes teevad koostööd ka eraettevõtete ja kolmanda sektori organisatsioonidega.

Omale sobiva aja ja ettevõtmise leiab igaüks Terviseinfo sündmuste kalendrist.

Südamehaiguste ennetamiseks on kõige olulisem liikumisharrastuse regulaarsus, mitte niivõrd intensiivsus. Eesti Kardioloogide Selts soovitab südame kaitsmiseks kolm kilomeetrit kõndi või 30 minutit ükskõik millist mõõdukat liikumist päevas. Tervisetreeninguks sobivad kõige paremini kepikõnd, sörkjooks, kiire kõnd, ujumine, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, uisutamine ja rulluisutamine.

Kehaline aktiivsus normaliseerib vererõhku, vähendab „halva” ja suurendab „hea” kolesterooli taset, langetab tromboosiriski, samuti kehakaalu. Liikumine parandab ainevahetust, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke ning lisaks südamehaigustele saab regulaarse kehalise aktiivsusega langetada ka vähihaiguse riski. Liikumine on oluline ka vanematele ja kroonilisi haiguseid põdevatele inimestele, see ei lase haigusel edasi areneda ja teeb mitmete haiguste all kannatajad isegi tervemaks.

Südamenädalat viib läbi Tervise Arengu Instituut koostöös sihtasutusega Eesti Terviserajad ning Liikumisaastaga 2014. Südamenädala tegevusi toetab osaliselt Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014″ raames.

Vaata, millised on Margus Viigimaa 22 südame soovi.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee; professor Margus Viigimaa, 511 0070, margus.viigimaa@regionaalhaigla.ee

 

 

Eestis algab alkoholi liigtarvitamise ennetamise teavitus „Vähem on parem“

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
26. märts 2014

Eestis algab alkoholi liigtarvitamise ennetamise teavitus „Vähem on parem“

Tervise Arengu Instituut alustab alkoholi liigtarvitamise ennetamise teavitust ”Vähem on parem“, mis kutsub kõiki mõtisklema enda suhte üle alkoholiga ja vaagima, mida alkoholi tarvitamisega tegelikult võidetakse või kaotatakse.

Instituudi direktor Maris Jesse sõnul kuulub Eesti enim alkoholi tarbivate riikide hulka ning alkoholi tarvitamisest tervist kahjustaval viisil on ühiskonnas saanud norm. „Täna ei küsita „miks sa jood?“, vaid „miks sa ei joo?” märkis Jesse.

Alanud teavituse eesmärk on toetada uue normaalsuse kujunemist, kus sage või rohke alkoholitarvitamine ei oleks kaasaegse elustiili osa. „Viimase 20 aastaga on alkoholi sihipäraselt püütud turundada kui enesestmõistetavat osa meie pidu- ja argipäevadest. Nii ei peaks see olema, ega ole alati ka Eestis olnud. Ühineme Vabariigi Presidendi poolt 24. veebruaril tehtud üleskutsega mõelda oma valikutele,“ lausus Maris Jesse.

Teavituse kanalid on televisioon, raadio, välimeedia, internet ja kinod. Teavituse keskmes on inimesed, kes jutustad oma loo, näidates, et hea elu ei pea sisaldama alkoholi, pigem vastupidi. Kampaaniaklippe saab vaadata siin.

Teavitust rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond programmi ”Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014” raames.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 5302 2737,maris.jakobson@tai.ee

 

Tallinnas arutatakse täna alkoholipoliitika kujundamist

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
30. oktoober 2013

Tallinnas arutatakse täna alkoholipoliitika kujundamist

Tervise Arengu Instituut peab täna, 30. oktoobril, Tallinnas alkoholikonverentsi „Aeg otsustada“, et anda ülevaade muutustest ja suundumustest alkoholitarbimises ning alkoholipoliitikas nii meil kui mujal riikides.

Jõulisi muudatusi alkoholipoliitikas on viimastel aastatel tehtud Šotimaal ja Venemaal, kust tulevad ka konverentsi peakõnelejad. Šoti alkoholipoliitika uudsetest meetmetest, millest osa on veel kohtuvaidlustes, räägib sealne terviseminister Alex Neil. Venemaa uut alkoholipoliitikat käsitleb Tatjana Agibalova Venemaa narkoloogia instituudist. Muid rahvusvahelisi muudatusi tutvustab Dag Rekve Maailma Terviseorganisatsioonist.

Räägime ka Eesti alkoholitarbimisest, sellega seonduvatest kahjudest politsei vaatenurgast ning Eesti alkoholipoliitika rohelise raamatu hetkeseisust. Konverentsi avab sotsiaalminister Taavi Rõivas.

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetele tarbiti Eestis 2012. aastal inimese kohta 10,4 liitrit alkoholi ja kui arvestada ainult täiskasvanud elanikke, siis oli tarbimine 12,3 liitrit absoluutalkoholi inimese kohta. Sellega oleme oma põhjanaabritest eespool. Kui majanduskriisi tingimustes langes alkoholi tarbimine nii Eestis kui Põhjamaades ja majanduse taastudes on tarbimine Eestis jälle natuke kasvanud, kuid Soomes langenud.

Tingituna väiksemast tarbimisest on ka alkoholist tingitud kahjud Põhjamaades väiksemad kui Eestis. Alkoholiga otseselt seotud haigustest põhjustatud surmasid oli meil eelmisel aastal 503 (neist mehi oi 380 ja naisi 123). Seda on 15 võrra enam kui aasta varem.

Viiendat korda peetava konverentsi eesmärk on toetada Eesti alkoholipoliitika kujundamist ja liigtarbimisega seotud kahjude vähendamist.

Alkoholikonverents “Aeg otsustada” toimub kella 10-15 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses (Liiavalaia 33, 2. korus). Konverentsi päevakavaga saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi kodulehel.

Konverents korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Tervislikke valikuid toetavad meetmed  2013-2014” tegevuste raames.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

Algas puu- ja köögiviljade söömise teavitus “Sööme ära!”

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
16. september 2013

Algab puu- ja köögiviljade söömise teavitus „Sööme ära!“

Tervise Arengu Instituut alustab taas üle-eestilist teavitust „Sööme ära!“, mis tuletab inimestele meelde, et tervise toetamiseks on vajalik süüa päevas vähemalt viis portsjonit ehk peotäit puu- ja köögivilju.

Kuigi puu- ja köögiviljade söömine on üks tervisliku toitumise põhialustest, sööb vaid 9% Eesti elanikest soovituslikud viis ja enam portsjonit puu- ja köögivilju päevas. Eelmisel sügisel 15-74-aastaste elanike seas läbi viidud küsitlus näitas, et ligi pooled ehk 49% inimestest sööb 1-2 portsjonit puu- ja köögivilju päevas ning 26% ei söö neid igapäevaselt üldse.

Puu- ja köögiviljade vähese söömise üks põhjustest on inimeste endi väitel, et need on kallid. Lisaks on takistusteks inimeste mugavus, oskuste- ja ajapuudus: paljud ütlevad, et puu- ja köögiviljade toiduks valmistamine võtab liiga kaua aega ning neil napib selleks ideesid.

„Meie eesmärk on teavitusega näidata, et puu- ja köögivilju saab lihtsalt tavapärasele toidule lisada. Loodame ajakirjanduse ja toitumine.ee veebilehe vahendusel anda inimestele selleks hulgaliselt inspiratsiooni,“ ütles Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi. Pitsi lisas, et puu- ja köögiviljade söömiseks pole Eestimaal soodsamat aega kui varasügis, mil värske kraam on aedades ja põldudel valmis saanud.

Tänavune „Sööme ära!“ keskendub nädalate kaupa kolmele viljale: 16.-22. septembrini toimub porgandinädal, sealt edasi jätkub õunanädal ja seejärel tuleb sibulanädal. Vastavalt teemanädalatele leiab veebilehelt www.toitumine.ee rohkesti retsepte ning aktsiooniga liitunud toidukohtade ja kaupluste sooduspakkumisi. Kampaania koostööpartnerid on Selver, Rimi, ETK, Prisma ja Comarket. Samuti löövad selles kaasa Oilio, AS Põltsamaa Felix ning Fairfood OÜ.

Tervise Arengu Instituut ootab „Sööme ära!“ aktsiooniga kaasa lööma ka kõiki eestimaalasi: selleks tuleb külastada veebilehte toitumine.ee, vastata seal tervisliku toitumise teemalisele küsimustikule või lisada oma retsepte ja pilte puu- ja köögivilju sisaldavatest lemmikroogadest. Pilte võib lisada ka Instagrami ja Twitterisse kasutades hashtagi #5päevas.

Puu- ja köögiviljade söömine on üks tervisliku toitumise põhilistest näitajatest. Just viis portsjonit on see kogus, millest alates täheldatakse puu- ja köögiviljade haigusi ennetavat toimet. Üks peotäis on umbes 100 grammi ning viiest portsjonist kolm võiksid olla köögiviljad ja kaks puuviljad.

Puu- ja köögiviljad sisaldavad palju vett ja vitamiine, samuti mineraalaineid, kiudaineid ja fütotoitaineid, mis aitavad ennetada kroonilisi haigusi, südameveresoonkonna haigusi ning mõningaid vähkkasvajate vorme. Need erinevad ained toimivad antioksüdantidena, toetavad inimese immuunsüsteemi, aitavad alandada vere kolesteroolitaset ning vererõhku ja osadel ainetel on ka antibakteriaalsed omadused.

 

Teavitust, mis kestab kuni 6. oktoobrini rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014″ raames.

Lisainfo:  Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee